National Geographic nüüd eesti keeles: 1 lugu valmib 2 aastat, 10 fotot valitakse 20 000 seast. Tänapäeval absurd?
Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel ning peab kõige tähtsamaks visuaalset poolt. Eesti keel on 33. kohalik keel (koos inglise keelega üldsekokku 34.), milles ajakiri oktoobrist ilmuma hakkab. National Geographicul on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst ning initsiatiiv NG eestikeelsekski teha tuli mitmeaastast NG kohalikus keeles kirjastamise kogemust omavalt Leedu kirjastuselt, märkis NG Eesti peatoimetaja Fortele.
NG Eesti avaüritusel oli kohal soliidne seltskond, National Geographic Society esindajad otse Washingtonist:
- Terry Adamson, National Geographic Society asepresident;
- Victoria Pope, ajakirja National Geographic peatoimetaja asetäitja;
- Peter Essick, tippfotograaf, ajakirja National Geographic kaasautor;
- Priit Vesilind, ajakirja National Geographic kauaaegne toimetaja.
Uurisin NG asepeatoimetaja Victoria Pope'i ning NG Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu käest käest, kuidas NG lood siis 21. sajandil valmivad?
Kui Eestis ja online-meedias iseäranis käib lugude tegemine sisuliselt kiire tootmise printsiibil, 15 minutit ja valmis, siis National Geographic, mille globaalne tiraaž on erinevates keeltes kokku 7,5 miljonit, on sellise käitumise absoluutne vastand. Kuidas sünnib üks NG külgede vääriline lugu?
Pope: "Tõepoolest, NG ajakirja toimetuses tegeleme täna näiteks juba 2013. aasta numbrite sisuga ning ühe loo valmimiseks planeerime 1-2 aastat. Fotograafid saadetakse mitmenädalastele, -kuulistele missioonidele parimat visuaali koguma ning kui nad naasevad, on meie fotograafia osakonnas äärmiselt tihe sõel. Tuhandete piltide seast valime välja vaid mõned, mis ajakirjas reaalselt ära trükime."
Peetsalu: "Ka meie tegeleme NG Eesti toimetuses juba detsembrinumbriga, sest omavahelist koordineerimist ja paika seadmist on palju ning olema tulnud turule, et jääda, mitte läbi astuda."
Kas vastab tõele, et originaaltekstid tõlgitakse inglise keelest eesti keelde ning saadetakse seejärel siit tagasi NG peakorterisse, kus need taas inglise keelde ümber pannakse, et välistada tõlkes kaduma minevat? Kas sellist stiili saab üleüldse hoida erinevate keelte vahel jäigalt samana?
Pope: "Jah, nii me teeme tegelikult kõigi uutes keeltes ilmuma hakanud NG ajakirjadega ilmumise esimese aasta jooksul, et meie sisu üle kontrolli omada ning kohalikke toimetusi filigraansele tööle utsitada, kasvatada. Kuigi ma ise arvan küll, et nii jäik ei pea ega tegelikult ka saa olla, et võiks anda kohalikes keeltes teksti ümber mängimiseks, rohkem kõlama panemiseks rohkem vabadust."
NG Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu: "Meile saabuva inglisekeelse teksti tõlgime eesti keelde ning siis konsulteerime ja toimetame seda koos vastava teema ja valdkonna spetsialistidega. Teinekord on juttu näiteks terminites, mida eesti keeles veel ehk polegi, mõnest liigist, mida oskame üksnes ladina keeles nimetada. Sel juhul loome kohalike spetsialistide ja teadlastega koostöös NG ajakirjaloo tõukel ka selle uue eestikeelse sõna."
Pope: "Tekstidega tegelevad meil mitmed toimetajad, rääkimata fotodest, mille valikutöö on äärmiselt pingeline. Eraldi on meil tööl inimesed, kes tegelevad pildiallkirjade kirjutamisega, et nende abil loole põhiteksti kõrval hoopis uut narratiivi pakkuda. Sageli veedavad pildiallkirjade loojad pikalt aega fotograafide põhjaliku intervjueerimisega, et jõuda parima, täpseima ning liigutavaima tulemuseni."
Kas tõik, et NG on nüüd eesti keeles tähendab ka seda, et seal on alati mingi protsent sisust Eestist, mingi osa fotosid meie fotograafidelt?
Pope: "Meil sellist nõudmist pole, et kindlasti teatud osa mahust kohalik oleks. Küll näiteks Hiina turule pääsesime küll üksnes kokkuleppega, et üsna palju sealse NG sisust on Hiinat puudutav. Ent kui kohalikul toimetusel on tulevikus resurssi kohalikku puudutavate lugude tegemiseks, siis me loomulikul vastu pole."
Peetsalu: "Küll aga võib olla üsna kindel, et suurtesse lugudesse Eesti fotograafidel pääsemist NG kuidagi lihtsamaks ei tee. Kui tahad ikka NG lehekülgedele oma oma fotoga väljaspoole väikerubriike, kuhu meie fotograafid ju tegelikult on jõudnud, pääseda, siis pead konkureerima kõigi teiste fotograafide ja fotodega, mida NG vaatab. Kui käisin Washingtonis NG tegemisega tutvumas, siis jättis just fotograafide võimas masinapark ning äärmiselt eesmärgipärane tegutsemine sügav mulje."
Eesti on eeskujulik e-riik ja kõike toimetatakse elektroonilises, online-keskkonnas. Kui palju on NG tegev ise veebis ning mis tundeid eestlaste selline e-lembus teis tekitab?
Pope: "NG on ka veebisaidina tegev, tõepoolest, kus me täiesti erineva toimetuse abiga igapäevaselt uudiseid teeme. Ent seal plaanime võtta blogilikuma suuna. Ajakiri ise ilmub meil aga ka iPadis, mil on 100 000 tellijat ehk USA meediamaastikul kõige rohkem. Siiski on NG populaarsus kasvamas veelgi hoopis teiste, väiksemate tahvelarvutite sees, mis meid ühelt poolt rõõmustab, teisalt aga teeb muret: on ju NG sisus suur rõhk visuaalsel poolel ning kui iPadi superhea lahutusvõime suudab meie fotograafide töö vilju edasi anda, siis väiksemad aparaadid sageli enam mitte. Ka ei kujuta ju keegi ette NG ajakirja lehitsemist pisikeselt nutitelefoni ekraanilt.
Olen kuulnud tõesti, et eestlased on äärmiselt edukas e-rahvas ning pika ajalooga asutusena kavatseme teilt pigem e-asjus õppust võtta kui ise midagi peale suruda."
Millistes keeltes NG enne ja pärast eesti keelt ilmus, ilmuma hakkab?
Terry Adamson, National Geographic Society asepresident: "Eesti on NG'le täna värskeim, ent ka pisim turg, sest siin on eesti keelt rääkivaid inimesi ju vaid 1 miljon. Enne Eestit sisenesime vapralt araabiakeelsele turule, mis on meie jaoks eriti erakordne ja erutav kogemus. Keegi polnud Lääne maailmast seni midagi taolist ette võtnud ning me loodame sellest väga palju. Loodame lääne- ja araabiamaailma rohkem siduda."
Pope: "Järgmisena, olen kuulnud, läheme Indiasse, ent seal hakkame ilmuma kohaliku NGna, ent siiski inglise keeles."
Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri ilmuma hakkab.
Rotermanni Prooviveskis avatakse reedest kaheks nädalaks (30.09-14.10) fotonäitus "NG ikoonid", mis toob Eesti publikuni esmakordselt nii tugeva läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim fotod läbi ajakirja 123-aastase ajaloo on Steve McCurry "Afgaani tüdruk", mis ilmus ajakirjas 1985. aastal.
National Geographic Society
Ajakirja National Geographic annab välja National Geographic Society (NGS), mis on maailma üks suurimaid mittetulunduslikke teadus- ja haridusorganisatsioone. 1888. aastal „geograafiateadmiste suurendamiseks ja levitamiseks“ asutatud ühingu tegevuse eesmärgiks on innustada inimesi hoolima oma koduplaneedist. NGS on rahastanud üle 9600 teadusliku uurimis- ja keskkonnaprojekti ning ekspeditsiooni, samuti toetab geograafilise kirjaoskuse edendamiseks mõeldud õppeprogrammi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!