NASA: Venemaa kosmonautiline suutmatus võib viia jaama kaotuseni
„Oht kaotada ISS ajal, mil see on mehitamata, on suurem kui siis, kui selle pardal viibib meeskond,“ rääkis USA kosmoseagentuuri poolne ISS-i programmihaldur Michael Suffredini Vene ametnikega peetud konverentskõnes, lisades, et riski kasv pole sugugi tähtsusetu, vahendab PhysOrg.com.
24. augustil orbiidile jõudmise asemel Siberisse prantsatanud mehitamata transpordiraketi avarii valguses lükkas Venemaa esmaspäeval järgmise mehitatud lennu ISS-ile vähemalt kuu aega edasi. Venemaa mehitatud kosmoselennunduse programmi juhataja hoiatas samuti, et oluliselt pikem viivitus võib sundida pardal viibivat kuut inimest kurnatuse ja varustamisega seotud probleemide tõttu orbitaaljaama hülgama.
Tavaliselt koosneb jaama meeskond kuuest töötajast — hetkel kolmest venelasest, kahest ameeriklasest ja ühest jaapanlasest —, kes vahetatakse välja iga kuue kuu tagant.
Isikkoosseisu turvalisus ja väga suur investeering, mille nii Venemaa kui USA valitsused ISS-i programmi paigutanud on, saavad juhtima tulevikus vastu võetavaid otsuseid, märkis Suffredini esmaspäeval toimunud kõneluse käigus.
„Me eelistame pikemat aega pardal viibiva meeskonnata jaama mitte juhtida, lihtsalt selleks, et taolisesse olukorda sattumist vältida. Ent eeldusel, et kõik süsteemid jäävad töökorda, saame jaama juhtida maapinnalt ning hoida seda orbiidil piiramatu aja,“ lisas Suffredini.
350 kilomeetri kõrgusel Maa kohal tiirlev ISS kujutab endast Venemaa, Ühendriikide, Euroopa, Jaapani ja Kanada kosmoseagentuuride ühistöös hallatavat platvormi teaduskatsete läbiviimiseks.
1998. aastal taevasse läkitatud jaam pidi esialgse kava kohaselt jääma kosmosesse 15 aastaks, kuni saavutati kokkulepe, mille kohaselt jätkab jaam tööd 2020. aasta lõpuni.
ISS-i evakueerimise kava töötati välja pärast 2003. aastal seitsme astronaudi surma põhjustanud süstiku Columbia avariid; hiljem otsustas NASA siiski jaama pidevalt mehitatuna hoida.
Venemaa ametnikud loodavad, et järgmise mehitatud Sojuzi start toimub oktoobri lõpus või novembri alguses — algselt oli start kavandatud 22. septembriks.
Venelasi Andrei Borisenkot ja Aleksandr Samokutjajevit ning NASA astronauti Ron Garani hõlmav meeskond siirdus ISS-i pardale märtsis, tähistades sellega 50 aasta möödumist kosmosepioneer Juri Gagarini esmalennust.
Sellekuine nurjunud start kujutas Venemaale aga suurt tagasilööki pärast seda, kui USA süstikuprogrammi juulikuise lõpetamise järgselt oldi jäädud üldse ainsaks riigiks maailmas, mille võimuses on inimesi ISS-ile transportida.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!