NASA värske maailmamere soolsustasemete kaart võib muuta meie arusaama tervest ilmastikust
Andmed tõstavad uuele tasemele teadlaste arusaama kliimarütmidest — näiteks sellest, kuidas liikleb planeedil magevesi, mis mõjutab ookeanide veeringlust. Mõõtmised teostati NASA satelliidiga Aquarius/SAC-D, mis lennutati laotusesse tänavu juunis ja peaks ootuste kohaselt paljastama eelseisvatel aastatel veelgi rohkem saladusi, vahendab The Daily Mail.
Kaardil on punase ja kollasega esile tõstetud alad, kus soolsus on kõrge, samas kui sinised ja lillad piirkonnad on vähesoolased. Must värvus tähistab lünka kogutud andmetes.
Soolsustasemete erinevused suurtes ookeanides nagu Vaikses ja India ookeanis on ainsa pilguga ilmsed, ent põnevaid tegureid, nagu näiteks Amazonasest välja voolava magevee hulk, on muidki.
Lisaks täheldas NASA huvitavat kontrasti India subkontinendist lääne poole jääva, kuiva ja väga soolase Araabia mere ning Indiast ida poole, Gangese jõe ja Aasia lõunapiirkonna mussoonvihmade meelevalda jääva, madala soolsusega Bengali lahe vahel.
Suurema kujutiseni kõnealusest kaardist jõuad NASA kodulehel.
Tehiskaaslasele on paigaldatud kolm täppis-raadiovastuvõtjat, mis salvestavad veepinna mikrolaine-emissioone. Kiirgustasemed muutuvad sõltuvalt vee elektrijuhtivusest, mis on otseses seoses selles sisalduva soola määraga.
Varem pidid uurijad rakendama laevadelt merevette viidud seadmeid, mis oli märksa aeganõudvam ja võimaldas koguda vaid piiratud määral andmeid.
Nüüd saab NASA igal kuul koostada uusi, märksa täpsemaid kaarte.
Ookeani soolsust mõõdetakse soolagrammides ühe kilogrammi merevee kohta ehk promillides.
Praegu mahuvad mõõtmistulemused vahemikku 32 kuni 37 promilli, ent NASA loodab suurendada täpsust 0,2 promillini — määrani, millele vastab vaid üks milliliiter soola kuues liitris vees.
„Aquarius on paljastanud ookeani-pinnavee soolsuse mustri, millest ilmneb soolsuse kõikumine väga laias ulatuses,“ märkis Aquariuse töörühma liige, New Yorgi osariigis Palisadesis tegutseva Columbia ülikooli okeanograafiaprofessor Arnold Gordon. „See on ülev hetk okeanograafia ajaloos. Juba esimene pilt tekitab palju küsimusi, millele vastuste leidmine on ookeaniuurijaile innustavaks väljakutseks.“
Aquariuse töörühma ülemteadur Gary Lagerlof lisas: „Aquariuse soolsusandmed on palju kvaliteetsemad kui need, mida julgesime loota pärast missiooni algusjärku. Peagi võimaldab Aquarius teadlastel uurida vihmasadude ülemaailmsete mustrite, ookeanihoovuste ja kliimakõikumiste vahelisi seoseid.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!