Siiani on juba nii olnud, et kosmosest naasvaid kapsleid on olnud lihtsam maandada ookeani kui tuua nad turvaliselt tagasi maapinnale. Nähtavasti just kaks aastat kosmosest päikesetuule proove kogunud Genesise kapsli purunemine maandumisel Utah osariigis 2004. aasta septembris pani teadlasi aga paremaid maandumisvõimalusi otsima. Genesise langevari ei avanenud disainivea tõttu, oli isegi ime, et osa tema kaasa toodud teaduseksperimentidest päriselt kaotsi ei läinud.

Hiljuti testiti nimelt siis NASA uut maandumisssüsteemi, kus langevari on asendatud tiivikuga, mis võimaldab kosmoseaparaati juba palju kontrollitumalt Maa peale tagasi tuua.

Õhuvool, mis langevat kosmosekapslit ümbritseb, paneb juba vältimatult rootori pöörlema, mistõttu helikopteritelt laenatud omadused võivad olla kasutatavad ka tulevaste Orion-rakettide juures. Isepöörlemine ongi selle maandumislahenduse nimeks, varem testitud  helikopterite, aga mitte kunagi kosmoseaparaatide juures. Ideena oli ta küll olemas juba 1960. aastatel Apollo-kosmoselaevu välja töötades.

Genesise allakukkumine 2004. aastal: