NASA saadab sügisel kosmosesse humanoidroboti

Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaastöölise — ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis ühejalalise humanoidrobotiga.

Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmosesüstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk lühidalt R2, millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal töötav humanoid robot. Robonaut 2 töötasid välja NASA ning General Motors ning näeb natukene Tähesõdade C-3PO moodi välja, ent robotil puudub viimase terav kõnepruuk. Seda ei olegi tegelikult vajagi, sest R2 hakkab tegelema lihtsate ja tüütute töödega, vahendab Fyysika.ee.

“Meie eesmärk oli R2 luues panna see tegema rutiinseid hooldustöid, mis annaks meeskonnale aega tegeleda tähtsamate ülesannetega,” ütleb Ron Difler, Johnsoni kosmosekeskuse Robonaut’i projektijuht.

“Tegu on robotiga, mis näeb objekti, mille järele ta küünitub, tunnetab ümbritsevat keskkonda ning reageerib sellele vastavalt vajadusele. Ma ütleks, et tegu on üpris inimese sarnase olendiga. See avab võrratult palju võimalusi,” lisab ta. Töörühm loodab R2-le õpetada erinevaid tööülesandeid, näiteks delikaatsete teaduseksperimentide ettevalmistamine kui ka tolmuimeja kasutamine.

Vähemalt esialgu ei anta Robonaut 2-le liikumisvõimalust, vaid kinnitatakse jaama Destiny laborisse. Projekti lõppeesmärgiks oleks siiski ringiliikuva roboti loomine. Selleks kasutaks robot käsi nagu astronaudid seda teevad. Ühe koha peal seismiseks ning enda ankurdamiseks võtaks robot kasutusele oma ainsa ühte jalga.

Esmalt tuleb R2 siiski nullgravitatsioonis ja teistes kosmosekeskkonna tingimustes korralikult testida ning seejärel anda talle lihtsamaid ülesandeid, nagu näiteks enda seisundi jälgimine. Järkjärguliselt liigutaks seejärel keerukamate töödeni. Maapealne juhtimismeeskond ning ISS-i liikmed kontrollivad robotit identsete süsteemidega, mis koosneb graafilisest kasutajaliidesest ehk puutetundlikust ekraanist. “R2 tegutseb jälgitava autonoomia alusel. Ta võib meie antud piirides mõelda, meie saadame talle üldstsenaariumi või käsurea,” ütleb Diftler.

Marsi kulgureid Spirit’it ja Opportunity’t kontrollitakse täpselt sama moodi. Siiski on väikene vahe. “Meie robot “näeb”, sest videosignaali meieni jõudmine võtab ainult 2-6 sekundit aega. Kui me näeme, et R2 midagi valesti teeb, saame talle kohe öelda: ’Lõpeta ära! Proovi hoopis seda!’” kommenteerib Diftler. Võrdluseks, videosignaali Marsini jõudmine võtab aega üle kümne minuti.

Diftler’i töörühm jätkab kosmoserobotite generatsiooni täiustamist. Paremaks saab muuta nii “nägemissüsteemi” täpsemate liigutuste tegemiseks kui ka ringiliikumist. Tulevikus võiksid ratastel või lisajalgadel liikuvad R2-d planeetidel või asteroididel skautidena tegutseda või isegi rajada tööjaamu või asumeid.

R2 endal pole selle kohta aga veel midagi öelda. Robotile kõnevõime andmine on suhteliselt lihtne, ent ei ole Diftleri arvates praegu veel siiski prioriteet: “R2 töötab lähitulevikus suurema osa ajast üksinda. Niisiis ei ole tal vaja väga palju rääkida.”