NASA läkitab oma aja ära elanud kosmosesõiduki Kuu lõunapooluse pihta, kus see paiskab üles suure kuutolmupilve, mis seejärel läbi kammitakse, et näha, ega tolmupihu hulgas pole vett või jääkilde. Eesmärgiks on leida kinnitust väitele, et viljatu kuupinna all leidub vett — inimeste Kuu-vallutusplaanidele eluliselt tähtsat ainet, vahendab AP.

Mürsuna Kuu pihta lennutatav kosmoselaev startis juunis koos orbitaalsondiga, mis praegu Kuu pinda kaardistab. LCROSS — lühend sõnaühendist Lunar Crater Observation and Sensing Satellite ehk kuukraatriseiresatelliit — on kokkupõrkekursil Kuuga 2,2-tonnise raketi küljes, mis sondi Kuu orbiidile toimetas.

Reede varahommikul, kümme tundi enne Kuu pinnale prantsatamist, eraldub LCROSS tühjaks põlenud kanderaketist.

Sellele järgneb Kuu-rünnaku esimene vaatus. Eesti aja järgi kell 14.31 sajab suurem tühi rakett igipimeda kraatri sisemusse ning paiskab õhku kümne kilomeetri kõrguse rusupilve.

Raketile järgneb kiiremas korras satelliit LCROSS ise. Tehiskaaslase ülesandeks on saata Maale elavas eetris värvikaamera-kaadreid kokkupõrkest ja tolmupilvest. Aparaat lendab jääd välja sõeluda üritades pilvest läbi ning pöördub vaid neli minutit hiljem ise saatuslikule kursile, mille lõpus paiskab üles esimesest tabamusest kolm korda väiksema tolmutormi.

“See tuleb päris vinge vaatepilt,” lubab LCROSSi projektihaldur Dan Andrews. “Me järgneme sondile praktiliselt kokkupõrkeni välja. Kuu kihutamine otse kaadrisse saab olema üsna rabav!”

Tund aega hiljem teavad teadlased, kas kraatri põhjas leidus vett või mitte.

Lennu valmistas üksikasjaliselt ette NASA eriosakond, mis on rüganud tööd teha 100 miljardi dollarilise programmi raames, et astronaudid viimaks tagasi Kuule viia. Hetkel vaadatakse Kuu taasvallutamise kava NASA-s ja Valges Majas kriitilise pilguga üle.

Neil, kes tormilisi elamusi ei talu, ei soovitata kokkupõrkeid jälgida. Kaks kosmoseaparaati räntsatavad Kuule kiirusega 9000 km/h. Plahvatuse jõud võrdub 1,5 tonni trotüüli plahvatusjõuga ning paiskab kraatrist üles 350 tonni kuutolmu. Selle tulemusena tekib vana kraatri sisse uus, umbes poole olümpiamõõdus ujumisbasseini suurune kraater, ennustas Andrews.

Kuule pole siiski vaja kaasa tunda, sest sama suured põntsud tabavad meie looduslikku kaaslast kosmosekivide kujul umbes neli korda kuus. Vahe on selles, et homne kokkupõrge on kavandatud täpselt õige nurga all ja õiges kohas, et pakkuda astronoomidele vajalikke huvipakkuvaid andmeid. Kuu lõunapoolus on kõige tõenäolisem maandumispaik. Sihtmärgiks valitud kraater Cabeus on teadlaste hinnangul üks sellistest, kust on lootust leida peidetud jääd, mis plahvatuses vabaneks. Sealset pinnast kirjeldavad nad “tupruvana” (ingl fluffy).

Kosmoseaparaatide vaatemänguline luigelend on põnev etendus ka Maa elanikele. Andrews kinnitab, et etendust pakkuda oli NASA-l kavas algusest peale. Prantsatused paisatakse NASA veebilehel otse-eetrisse. Hubble’i kosmoseteleskoop ja paljud suuremad Maal asuvad teleskoobid on Kuule suunatud. Vähemalt kolmes riigis korraldavad observatooriumid ja muuseumid spetsiaalseid vaatluspidusid.

Kuu-rünnakut kannab üle NASA TV. Ülekanne algab kell 13.15.