NASA pikaajalised kliima soojenemise andmed on olnud hirmutavalt täpsed

 (30)
NASA pikaajalised kliima soojenemise andmed on olnud hirmutavalt täpsed
Maakera temperatuur on kerkinud ja elame kõige soojemal ajal. Andmed, mille pinnalt seda väita, on äärmiselt täpsedUniverse Today

Maailmas on käputäis suuri teadusasutusi, mis hoiavad pilku peal Maa temperatuuril, üks neist on ka NASA. Revisjon näitas, et kliima soojenemise kohta kogutud andmed on ülitäpsed ja usaldusväärsed. Kõigi asutuste poolt kogutud andmed näitavad aga selgelt, et maakera temperatuur on paari viimase dekaadi jooksul kerkinud ning trend jätkub kui midagi ette ei võeta.

NASA üks allasutus on nimega GISS (Goddard Institute for Space Science Studies), mis koostab GISTEMP nimelise ettevõtmise nime all eriti täpseid kliimaennustusi. GISTEMP on põhimõtteliselt maakera temperatuuriandmete varasalv, hõlmates temperatuuriandmeid alates 1880.ndatest aastatest.

Tänaseks on tegemist, lisaks andmete varasalveks olemisele, globaalse maakera pinnatemperatuuri analüüsiga ning ka "kliimaennustusega." Mitte segi ajada ilmaennustusega.

Graafikuid ja tabeleid värskendatakse umbes iga kuu keskpaigas ning selleks kasutatakse kõige värskemaid andmeid erinevatelt mõõteriistadelt - allikad on nii meteoroloogiajaamad, ilmapoid, laevad kui ka Antarktika mõõtejaamad - kokku üle 6300 mõõtepunkti üle kogu maakera.

NASA ja partnerid NOAAst panevad kord aastas paika ja värskendavad globaalse temperatuuri infot. Hiljuti vaatasid teadlased aga kogutud informatsioonile põhjalikumalt otsa, et hinnata kogutud temperatuuriinfot just andmete usaldusväärsuse kontekstis.

Seotud lood:

Sellise revisjoni peamine eesmärk on kontrollida ja teha kindlaks, kas kasutatavad kliimamudelid on piisavalt tugevad/head/täpsed, et nende pinnalt teaduslikke järeldusi teha ja seda ka tulevikus. Mudelid aitavad ka ennustusi teha.

Vastus on lihtne: Jah, need mudelid ja andmed on väga täpsed. Kahe kümnendiku kraadi täpsusega. Ehk siis GISTEMPi mudelid tagavad andmete täpsuse 1/20 kraadi täpsusega.

Põhilised probleemid GISTEMPI andmetega on seotud mõõtmistega - mõõtmine on ajas muutunud (täpsemaks); samuti ei ole mõõtepunkti või ilmajaama igas maakera punktis.

Ebatäpsust ja ebakindlust lisab ka interpolatsioon ning kogutud andmete standartiseerimine läbi ajaloo. NASA ja GISTEMPI andmed on nii hästi mõistetud, tõlgendatud ja kasutatud kui vähegi võimalik, selgus hinnangust, millest kirjutas sciencealert. Originaalartikkel on kätte saadav siit.

See tähendab seda, et välja töötatud ja pidevalt uuendatud mudel on nii täpne ja kogutud andmete ebakindlus nii väike, et muutub peaaegu tähtsusetuks.

Teisisõnu, me võime olla kindlad globaalsete temperatuuride määramise ja mõõtmise ja ennustamise täpsuses ning kliimateadlaste usaldusväärsuses.

Mõõtmistulemused näitavad selgelt, et maakera soojeneb ühes sammus süsinikuemissioonidega ja alates 1880.ndatest on Maa temperatuur kerkinud napilt üle 1 kraadi Celsiuse järgi. Samuti on selge (ning kindel) see, et viimased aastad on kogu talletatud ajaloo kõige soojemad.

2018. aasta oli kuumimate aastate edetabelis neljandal kohal ning 2016. aasta oli meile teada oleva lähema kliimaajaloo kõige kuumem aasta.

Halvim on aga see, et inimkonna reaktsioon neile muutustele on ikka veel ebaadekvaatne, sest temperatuur kerkib jätkuvalt. See toob kaasa liustike sulamise, merevee taseme tõusu, põua ja pikemad tulekahjude perioodid ning ka tormid muutuvad tugevamaks ja intensiivsemaks.

Teadlased on seisukohal, et globaalse temperatuuri tõus üle 1.5 kraadi võib viia katastroofini, mõned uuringud näitavad, et kui kõik jätkub nii nagu praegu, on globaalne temperatuur sajandi lõpuks tõusnud üle 4 kraadi võrra Celsiuse järgi.