NASA jääb tapja-asteroidide avastamisega jänni

 (19)
NASA jääb tapja-asteroidide avastamisega jänni
Reuters/Scanpix

NASA-l on ülesanne märgata kõiki asteroide, mis Maale ohtu kujutavad, kuid kosmoseagentuuril puuduvad vahendid selle ülesande sajaprotsendiliseks täitmiseks.

Seda eelkõige sellepärast, et ehkki USA kongress NASA-le sellise ülesande nelja aasta eest peale pani, ei eraldatud agentuurile raha vajalike teleskoopide konstrueerimiseks, sedastab USA riikliku teaduste akadeemia kolmapäevane aruanne, mida vahendab Associated Press.

Konkreetselt peaks NASA aastaks 2020 leidma 90 protsendi potentsiaalselt surmavate kosmosekivide asukoha. Agentuur tunnistab, et on praeguse teleskoopide süsteemi abil täitnud umbes kolmandiku ülesandest.

NASA hinnangul leidub meie Päikesesüsteemis umbes 20 000 võimalikku ohtu kujutavat asteroidi ja komeeti. Nende objektide läbimõõt on üle 140 meetri. Seni on teadlastele teada umbes 6000 sellise pisitaevakeha asukohad.

Kivid läbimõõduga 140 - 1000 meetrit võivad Maa pealt pühkida terveid geograafilisi regioone, kinnitab NASA maalähedaste objektide programmi haldur Lindley Johnson. Suuremad kehad on muidugi veelgi ohtlikumad.

Alles möödunud kuul üllatas astronoome teadmata suuruse ja päritoluga objekt, mis räntsatas Jupiteri pinnale, tekitades Maa suuruse jälje, mis laieneb siiamaani. Jupiteri pihta sajab kosmosekive tihemini kui Maale; selles on süüdi planeedi tohutu võimas gravitatsioon, röögatud mõõtmed ja asukoht.

Katastroofifilmid nagu "Armageddon" ja minevikus toimunud napid möödalennud on rahvast hirmutanud ja ohtu teadvustanud. Mis aga puutub seiretegevusse, nendib akadeemia, et "USA valitsuse poolsed pingutused on olnud suhteliselt väikesed". Samas on USA praktiliselt ainus riik, mille valitsus üldse midagi teeb, leiab aruanne.

NASA arvutuste kohaselt tuleks selleks, et täheldada asteroide nii, nagu seadus ette näeb, praegusest hetkest aastani 2020 kulutada umbes 800 miljonit dollarit kas uue teleskoobi ehitamiseks maapinnale või seiresüsteemi rajamiseks kosmosesse, ütleb Johnson.

Isegi kui NASA saaks ainult 300 miljonit dollarit, suudaks agentuur leida enamiku asteroididest, mille läbimõõt ületab 300 meetrit. Seni pole NASA aga saanud kumbagi summat.

Seda rahaeraldust ei pruugigi kunagi tulla, nentis George Washingtoni ülikooli kosmosepoliitika professor Lohn Logsdon. "Programm on mõnes mõttes vaeslapse rolli sattunud," ütleb Logsdon. Raha ei nõudlevat piisavalt suur hulk inimesi.

Praeguseks on NASA tuvastanud umbes viis maalähedast objekti, mille tõenäosus tabada Maad ja põhjustada tõsiseid purustusi on suurem kui üks miljonist, ütleb Johnson. See arv muutub aeg-ajalt sedamööda, kuidas kogutakse täiendavat teavet orbiitide kohta, lisandub uusi asteroide ja eemaldatakse vanu.

Kosmosekivid, millel astronoomid kõige tähelepanelikumalt silma peal hoiavad, on 130-meetrise läbimõõduga objekt, mille tõenäosus Maad aastal 2048. aastal tabada on üks kolmest tuhandest, ning palju kõneainet tekitanud, kaks korda suurem asteroid Apophis, mis võib aastatel 2036, 2037 või 2069 tabada Maad tõenäosusega üks neljakümne kolmest tuhandest.

Möödunud kuul käivitas NASA uue veebilehe, kus avalikkus saab tutvuda ähvardavate maalähedaste objektidega.