NASA hoiatab: kosmosest ähvardab alla kukkuda 550 miljoni euro eest tehiskaaslast
Sel nädalal väljastatud uues hoiatuses teatasid ametnikud, et osa tehiskaaslase tükke võib maha sadada kuue mandri tiheda inimasustusega aladele, kaasa arvatud Suurbritanniasse, Euroopasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Aasiasse, vahendab The Daily Telegraph.
NASA kinnitas siiski, et “surnud” — ja praegu veidi rohkem kui 250 km kõrgusel, 57-kraadise kaldenurgaga orbiidil tiirlev — satelliit on äärmiselt väike.
Kosmoseagentuuri juhtivad ametnikud möönsid aga siiski, et tunnevad muret miljardite inimeste turvalisuse pärast ajal, mil tehiskaaslane orbiidilt kontrollimatul moel lahkub, mis võib juhtuda millalgi septembrikuu jooksul.
NASA tunnistas, et ehkki suurem osa aparaadist, millel lõppes kütus 2005. aastal, tuhastub pärast Maa atmosfääri sisenemist, jääb poole tonni jagu metalli ometi alles ja sajab maha.
Teadlased hindavad oletatavasti kujuneva rusujälje pikkuseks umbes 800 km ja tõenäosuseks, et tehiskaaslane kellelegi pihta kukub, üks võimalus 3200-st.
Ehkki NASA ei oska täpselt öelda, kuhu satelliit pudeneb, on prognoositav ohutsoon siiski piiritletud 57 laiuskraadiga kummalgi pool ekvaatorit. See ala hõlmab kuut mandrit, miljardeid inimesi ja kolme ookeani.
“Aparaate on atmosfääri taassisenenud kosmonautika-ajastu algusest saati ja senini pole need veel kellelegi viga teinud,” märkis NASA orbitaalrusude osakonna ülem Gene Stansbery. “See aga ei tähenda, et me poleks mures.”
Satelliiti UARS, mis tiirleb võrdlemisi laia planeedipinna-riba kohal, vältides vaid poolustele lähedasi piirkondi, seiravad Texase osariigis Houstonis tegutseva Johnsoni kosmosekeskuse teadlased, nagu ka Californias Vandenbergi õhujõudude baasi juures tegutsev USA strateegilise juhatuse ühendatud kosmoseoperatsioonide keskus.
Teadlased koguvad andmeid radareilt ja süvakosmose-teleskoopidest enam kui 30 paigas üle maailma, kus iga päev viiakse läbi rohkem kui 80 000 kosmosevaatlust.
NASA pressiesindaja lisas: “Ehkki kosmoseaparaat laguneb atmosfääri taassisenemisel tükkideks, ei põle mitte kõik tükid atmosfääris täielikult ära. Oht rahva turvalisusele või varale on äärmiselt väike ja ohutus NASA peamine prioriteet.
Praegu on liiga vara öelda, millal täpselt UARS atmosfääri taassiseneb ja milliseid geograafilisi piirkondi see mõjutada võib, aga NASA seirab tehiskaaslast väga tähelepanelikult.”
Pole tõenäoline, et satelliidis oleks säilinud mingisuguseid ohtlikke materjale, ent ametnikud hoiatavad ometi inimesi, kes selle pealt kasu lõigata võiksid soovida, et mahakukkunud satelliiditükke ei tohi näppida.
“Kui leiate midagi, mis teie arvates võiks olla tükk UARSist, ärge puudutage seda. Võtke ühendust kohalike korrakaitseorganitega ja küsige abi,” lisas pressiesindaja. NASA jätkab satelliidi seiramist iganädalaselt ja hiljem igapäevaselt kuni selle allalangemiseni.
Kosmosesüstikult Discovery 1991. aastal startinud satelliit on 10 meetrit pikk, 4,5 meetrit läbimõõdus ja kaalub 5900 kilo; selle pardale on paigutatud kümme instrumenti. Ehkki seadeldis oli projekteeritud vastu pidama vaid kolm aastat, töötavad kuus selle kümnest instrumendist senini.
Teadlaste osutusel mõõdistab UARS osoonikihis leiduva osooni ja muude keemiliste ühendite sisaldust, nagu ka seda, kuidas need suhestuvad Maa ökosüsteemide, tuulte ja temperatuurimuutustega stratosfääris ning Päikeselt laekuva energiahulgaga.
“Üheskoos aitavad need määratleda atmosfääri ülekihi rolli kliimas ja kliima varieeruvuses,” lisas pressiesindaja.
Kosmoseprügi liikumisel silma peal hoidva USA kosmoseseirevõrgustiku SSN andmeil tiirleb praegu Maa kohal rohkem kui 22 000 objekti läbimõõduga 10 cm või rohkem. Rahvusvaheline kosmosejaam ISS on aeg-ajalt sunnitud rusude eest kõrvale põiklema.
Mullu hoiatas Pentagoni aruanne, et kosmos on maist prahti nii paksult täis, et tehiskaaslaste omavahelised kokkupõrked võivad käivitada kontrollimatu ahelreaktsiooni, mis võib hävitada kogu maailma sidevõrgud.
Maa orbiidile jäänud hüljatud rakettide, purunenud satelliitide ja ballistiliste raketišrapnellide koguhulk hakkab lähenema murdepunktile ning kujutab USA kaitseministeeriumi viimatise kosmoseolukorra aruande Space Posture Review kohaselt reaalset ohtu 250 miljardi dollarilise (183 miljardi eurose) eelarvega kosmosteenindustööstusele.
Septembri alguses väljastatud aruandes möönis USA riiklik teaduste akadeemia NAS, et teadlased on kaotanud kontrolli kosmosekeskkonna üle.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!