NASA ekspert: Jaapani maavärin nihutab Maa massi
Gross väidab, et Maa telg on nihkunud idapikkuse 139. kraadile. Pärast Tšiili kataklüsmi 2010. aastal nihkus see idapikkuse 112. kraadile, vahendab The Daily Galaxy. Grossi osutusel nihutavad Maa massi ajuti mitmesugused liikumised; näiteks liigahtas 2010. aasta veebruaris Nazca tektooniline laam Vaikse ookeani idaosas, mis põhjustaski Tšiilit laastanud 8,8-magnituudise maavärina. Maavärina tüüp — tõukeline maavärin (ingl thrust earthquake) — mõjutas aga kõige rohkem Maa pöörlemist.
“Tõukelise värinasündmuse puhul libiseb üks tektooniline laam teise alla, mis võib massi üles või alla liigutada,” rääkis Gross. Kui Nazca laam Lõuna-Ameerika laama alla tungis ja Maa telje poole liikus, pidi Maa pöörlemine füüsikaseaduste kohaselt kiirenema. Samamoodi korraldas Maa massi ümber 2004. aasta hiiglaslik Sumatra maavärin, mis Maa pöörlemist veidi kiirendas. Samas võib Gröönimaa jääkaotus viimastel aastatel olla Maa pöörlemist aeglustanud sedamööda, kuidas sulavesi Gröönima jäämassiivist alla ookeani voolates Maa teljest kaugeneb.
“Massinihked ja muud sündmused muudavad Maa pöörlemiskiirust kuni millisekundi võrra ühes ööpäevas — ehk perioodi vältel, mil Maa enda telje ümber täistiiru teeb —, põhjustades muutuseid tuulte, eriti jugavoolude liikumises, mis selgitavad 90 protsenti päeva pikkuse muutumistest,” ütles Gross. Näiteks võivad tugevad läänetuuled atmosfääri kiiremini liikuma panna, ning tahke Maa peab siis pöörlemiskiirust vastavalt vähendama. Tsunamide ja maavärinate põhjustatud muudatused on seni olnud liiga väikesed, et neid oleks olnud võimalik olemasoleva tehnoloogiaga registreerida.
Massi nihkumine võib Maa ka loperdama panna. “Maa pöörleb ümber oma pöörlemistelje, ent mass on jaotunud ümber teise telje — inertsi peatelje (ingl figure axis). Kuna need teljed on erinevad, kipub Maa pööreldes loksuma,” ütles Gross.
Kui ookeanide tase kerkib või langeb, või kui tektoonilised plaadid liiguvad üles- või allapoole, paigutub Maa mass ümber, inertsi peatelg muutub ja Maa hakkab teistmoodi loperdama. “See on nagu sõiduauto ratas: kui ratas pole täiuslikult tasakaalustatud, hakkab see võnkuma, ning mehaanik peab sellele lisama vasturaskuseid, mis massi jälle ümber telje jaotavad,” rääkis Gross.