Van Alleni kiirgusvööndite varasemate vaatlustega on pikka aega dokumenteeritud kaks eristatavat kinni püütud kiirguse tsooni, mis ümbritsevad meie planeeti. 30. augustil välja saadetud kahe Van Alleni sondi pardal olevad osakeste avastamise instrumendid paljastasid aga teadlastele kiiresti ka uue kolmanda kiirgustsooni olemasolu, teatab NASA.
Kiirgusvööndid, mis on nime saanud nende avastaja James Van Alleni järgi, on tänapäeva kosmosepõhistest tehnoloogiatest sõltuva ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Van Alleni vööndeid mõjutavad päikesetormid ja kosmoseilm ning need võivad tohutult paisuda. Kui see juhtub, kujutavad kiirgusvööndid endast ohtu kommunikatsioonidele ja GPS-i satelliitidele ning kosmoses viibivatele inimestele.
„Fantastilised uued võimalused ja edusammud tehnoloogias Van Alleni sondides on lubanud teadlastel näha enneolematult detailselt, kuidas asetsevad kiirgusvööndites laetud osakesed ning aidanud mõista, mis põhjustab nende muutumise ja kuidas need protsessid mõjutavad Maa atmosfääri ülakihte,“ ütles NASA esindaja John Grunsfeld.
Avastus paljastab kiirgusvööndite dünaamilise ja muutuva iseloomu ning parandab meie arusaamist selle kohta, kuidas need reageerivad Päikese aktiivsusele. Neljapäeval ajakirjas Science avaldatud andmed on kogutud kahe sondi esimese läbilennuga meie planeedi kiirgusvöönditest.
Mõlemal Van Alleni sondil on sama aparatuur, mis võimaldab teadlastel koguda enneolematult detailseid andmeid kiirgusvööndite kohta. Need andmed on tähtsad, et uurida kosmoseilma mõju Maale ning ka fundamentaalseid füüsilisi protsesse, mida on vaadeldud teiste objektide, näiteks meie päikesesüsteemi teiste planeetide ja kaugete udukogude ümber.
Avastus tehti uue inmstrumendi REPT (Relativistic Electron Proton Telescope) abil, mis on osa ECT-st (Energetic Particle, Composition, and Thermal Plasma Suite), mis paljastas, et võib olemas olla kolm pikaajalise kestvusega vööndistruktuuri ning teine tühi tsoon või ruum nende vahel.
Teadlased jõudsid vaadelda kolmandat kiirgusvööndit neli nädalat, enne kui võimas planeetidevaheline lööklaine Päikeselt selle hävitas.
„Veel 55 aastat pärast avastamist on Maa kiirgusvööndid endiselt võimelised meid üllatama ning seal on endiselt saladusi, mida avastada ja seletada,“ ütles Johns Hopkinsi ülikooli rakendusfüüsika laboratooriumi Van Alleni sondide projekti teadlane Nicky Fox. „Me arvasime, et tunneme kiirgusvööndeid, aga ei tunne. NASA sellel missioonil tehtud edusammudel tehnoloogias ja avastamisvõimes on olnud pea vahetu mõju alusteadusele.“
Van Alleni sondid on NASA programmi Elu Koos Tähega teine missioon. Programmi eesmärk on uurida omavahel seotud Päikese-Maa süsteemi aspekte, mis mõjutavad otseselt elu ja ühiskonda.
