Napoleoni armee sõdurid põdesid süüfilist
Vilniuse ülikooli anatoomia, histoloogia ja antropoloogia kateedri dotsent Rimantas Jankauskas nentis, et tol ajal oli süüfilis väga levinud haigus.
“See, et sõdurid põdesid süüfilist, on igati normaalne. Armee on läbi aegade olnud suguhaiguste levitaja,” ütles Jankauskas.
Samuti viitavad analüüsiandmed Vilniuses maetud sõduritel mitmesugustele jalalaba- ja lülisambapatoloogiatele, mis seotud raskuste kandmise ja sagedaste luumurdudega.
Vilniuses endise nõukogude sõjaväelinnaku territooriumil leitud ühishauast leiti mitte ainult meeste, vaid ka naiste säilmeid.
“Naised olid selle armee koostisosa. Nad töötasid pesunaiste ja kokkadena, koos ohvitseride ja sõduritega tegid sõjaretke kaasa ka nende naised. Nad polnud prostituudid, vaid vastupidi kõrge sotsiaalse staatusega naised,” selgitas antropoloog.
Mullu sügisel avastatud massihauast leiti eelmisel aastal väljakaevamiste käigus umbes 2000 ning sel aastal veel umbes tuhande Napoleoni armee sõduri säilmed.
Keiser Napoleon liikus oma armeega läbi Leedu aastatel 1812-1813 — esmalt vallutusretkel Venemaale ning hiljem Vene armee eest taganedes. Ka Napoleon ise peatus sõjakäigu ajal Vilniuses.
Vilniuse kuberneri poolt keiser Aleksander I-le saadetud ametlik aruanne lubab oletada, et Vilniuses leidis oma otsa umbes 40.000 Prantsuse sõdurit. Säilmete järgi otsustades suri absoluutne enamus neist nälja ja külma kätte, lahingus langesid vähesed. 1812. aastal, et prantslased Venemaalt taganedes Leedusse jõudsid, paukus seal 30-kraadine pakane.
Napoleoni sõdurid maeti nendesse samadesse kaitsekraavidesse, mida nad oli pealetungile minnes ise kaevanud.
Napoleoni võiduka armee jaoks kujunes sõjakäik Venemaale tõeliseks fiaskoks — 641 000 Venemaale jõudnud Prantsuse sõdurist pääses eluga vaid 50 000.
