Napoleon suri tõenäoliselt maovähki

Napoleon Bonaparte’i surma põhjuseks oli maovähk ja mitte mürgitamine, selgub hiljuti avastatud dokumendist, mille koostas riigijuhi lahkamisel osalenud Briti sõjaväearst.

Kõrvalises kohas asuvast Šoti suvemajast leitud ajalooline paber müüdi oksjonil 550 naela ehk 12 550 Eesti krooni eest tundmatuks jääda soovinud ostjale, vahendab PM Online Discovery Channeli uudist.

“Meil puuduvad igasugused andmed sellest, kuidas see dokument Lõuna-Šotimaal asuvasse majja sattus,” teatas oksjonil osalenud militaarekspert Steve Lee. “Ent me usume, et tegemist on äärmiselt olulise dokumendiga, sest see lõpetab spekulatsioonid, mille kohaselt Napoleon mürgitati arseeniga.”

Ajaloolased on aastakümneid vaielnud selle üle, mis Napoleoni surma põhjustas. Ajaloolased arvavad üldiselt, et väejuht suri mao vähkkasvaja tõttu. Kuid 1961. aastal leiti Napoleoni juustest suuri arseenikoguseid ning sest ajast alates arvavad mitmed eksperdid, et ta võidi mürgitada.

Antud dokument annab aga Napoleoni surma ametlikule põhjusele tublisti lisakaalu. Dokument pärineb 1821. aasta 6. juulist ning selles kirjeldatakse Napoleoni haigust, tema valuhooge, tema surma ja matuseid. Ülevaate kirjutajal oli võimalus uurida Napoleoni soolestikku ning südant ning ta nägi, et surma põhjuseks tuleb pidada maos moodustunud kasvajat.

19. sajandi alguses suurt osa Euroopast valitsenud Napoleon suri 5. mail 1821. aastal 52-aastaselt, viibides pagenduses Püha Helena saarel.