Nälg maandab ajavahestressi
Kui enamasti juhib loomade elu valgusest sõltuvad ööpäevased rütmid, siis toidunappuse korral võtab kontrolli üle hoopis söögiaja kell, kirjutavad teadlased ajakirjas Science. Sellise kontrollmehhanismi olemasolu võib olla loomadele hädavajalik, et nad raskel ajal toitumisvõimalusi maha ei magaks.
Lisaks arvavad teadlased, et selline mehhanism võiks leevendada inimestel pikkadel reisidel ajavahe tõttu tekkivaid probleeme.
Clifford Saper ja tema kolleegid avastasid söögiaja kella, kui tegid katseid hiirtega, kellel puudus üks oluline bioloogilise kella geen. Uurimisrühm taastas puuduva geeni funktsiooni järk-järgult erinevates ajuosades, et näha, millised rakud reageerivad toidule.
“Avastasime, et kella käivitas üksainus nälgimistsükkel, millele järgnes põhjalikum söömaaeg,” ütles Saper. „Sellisel juhul võttis söögiaja kell ööpäevastelt rütmidelt juhtimise üle ning lükkas ööpäevased rütmid uude ajatsooni, mis oli vastavuses toidu saadavalolekuga.”
Lisaks loomade kõhutäie eest hoolitsemisele võib sellest loodulikust mehhanismist kasu olla ka reisijatele ja vahetustega töötajatele.
Kui näiteks reisida Eestist Uus-Meremaale, peab keha kohanema üheksatunnilise ajavahega. „Kuna keha bioloogiline kell suudab iga päev vaid pisut edasi nihkuda, võtab keskmisel inimesel pikema ajavahega kohanemine aega umbes nädala,” ütles Saper. „Ja siis on enamasti juba käes aeg koju pöörduda.”
Oma toitumisgraafikut kohandades saaksid reisijad keerata üles oma sekundaarse söögiajakella ning nii kiiremini ajavahega kohaneda.
“Umbes 16-tunnisest nälgimisest peaks selle kella käivitamiseks piisama,” arvas Saper. „Seega tuleks pika sõidu korral lihtsalt lennukis söömisest loobuda ja kohale jõudes korralik kõhutäis süüa — selline strateegia peaks aitama kiiremini kohaneda.”
