Suur hulk õdesid ei tee ühtegi meest vähem heteroseksuaalseks, ent meeste domineeritud leibkonna karustes tingimustes kasvanute silmis võivad nende maneerid ja kehakeel paista ebamehelikud, vahendab The Daily Telegraph.

Uurijad avastasid, et üheskoos sirguvate poiste ja tüdrukute suhtarv võib mõjutada arvulisse vähemusse jäänud poisi seksuaalset käitumist, aga mitte sättumust.

Geenid võivad küll määrata isiksust ja käitumist, ent elu algusaastatel last ümbritsev keskkond kujundab neid, osutasid ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimuse autorid.

Rühm Texase ülikooli psühhobiolooge tegi katseid vastsündinud rottidega, jaotades nood sellistesse pesakondadesse, kus oli rohkem kas isas- või emasloomi, või mõlemaid võrdselt.

Selgus, et selle pesakonna, milles rotid sirgusid, isas-emasloomade suhtarv mõjutas hilisemat sugukäitumist rohkem kui suhtarv pesakonnas, millesse loom algselt sündis.

Peamiselt õdede seltsis kasvanud isasrotid kulutasid paaritumisele vähem aega kui valdavalt isaste rottide seltsis või võrdse soojaotusega pesakondades sirgunud isased.

Põhjuseks oli asjaolu, et emasrotid, kes annavad paaritumisvalmidusest märku kõrvu liigutades või sooritades nn söösthüppeid, mis on näriliste hulgas levinud võrgutussignaal, ei ahvatlenud neid seda tegema.

„Kui emasrotid tahavad paarituda, annavad nad sellest märku nn söösthüppega (ingl dart-hop). Nad võdistavad kõrvu. See ajab isased hulluks. Emased tegid seda vähem, kui nad pandi kokku valdavalt emases pesakonnas kasvanud isasrotiga,” ütleb töö autor David Crews. Ning mis kehtib rottide puhul, võib osaliselt laieneda ka inimestele, lisab ta.

„Meie uurimus näitab, et oluline on pere koosseis — see, kui palju kellelgi on vendi ja õdesid ning kuidas nood omavahel läbi käivad. Eriti tähtsal kohal on perekond indiviidi isikupära kujunemisel. Kasvukeskkond ei määra isikuomadusi, ent aitab neid vormida.”

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!