Naharakud peidavad teavet närvihaiguste kohta

Seniajani on haigusi nagu skisofreenia ja maniakaal-depressiivne sündroom olnud bioloogiliselt raske uurida, sest see nõuab proovi võtmist patsiendi ajukoest. Nüüd on Rootsi Örebro ülikooli teadlased näidanud, et selle asemel võib uurida teatud naharakke, sest nad toimivad sarnaselt mõne närvihaigusega seotud ajurakuga.

Selliste haiguste üks põhjusi on, et ajus leidub liiga vähe aineid, mis aitavad signaalidel levida. See omakorda tuleneb hädast, et teatud rakud ei too kohale piisavalt aminohappeid nagu türosiin ja trüptofaan, mida aju vajab dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini tootmiseks, vahendab Teadus.ee AlphaGalileo uudist.

Selgus, et naha fibroplastides toimub nende aminohapete transport samuti kui ajurakkudes. Kõnealuseid haigusi põdevatel patsientidel oli türosiini transport fibroplastidesse pisem tavalisest.