Naha värv on tingitud elukohast, väidavad teadlased

San Francisco teadlased on Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA andmeid kasutades jõudnud järeldusele, et inimeste nahavärvuse erinevus on tingitud nende elukohast ja päikesevalguse erinevast mõjust maakera erinevatele piirkondadele.

California Teaduste Akadeemia teadlaste Nina Jablonski ja George Chaplini sõnul muutub inimeste nahavärv aja jooksul, et lasta läbi täpselt õige kogus UV kiirgust, mis on oluline tervete laste sünnitamiseks, teatas AP.

UV mõjutab B-vitamiini kompleksi kuuluva folaadi ja D-3 vitamiini tootmist nahas, mis on oluline eeltingimus tervete laste sünnitamiseks.

Folaat on vajalik loote närvisüsteemi arenguks ja sperma tootmiseks. D-3 vitamiin aitab luudel ja immuunsussüsteemil tugevneda.

Aga liiga palju päikesevalgust mitte ainult ei tekita nahavähi ohtu, vaid võib kahjustada neid kemikaale ja seeläbi seada ohtu tervete järglaste saamise.

Nimetatud avastus võib seletada, miks naiste nahk on reeglina heledam kui meestel. Heledam nahk laseb läbi rohkem UV kiiri, stimuleerides D- 3 vitamiini tekkimist, mis aitab lootel raseduse ajal kasvada ning tugevdab imikute immuunsussüsteemi ka rinnaga toitmise ajal.

UV kiirgus on erinevates regioonides erinev, sõltudes laiuskraadist, niiskusest ja pilvisusest.

Teadlased on aastaid arvanud, et eksisteerib seos UV kiirguse ja nahavärvi vahel.