Nafta on ikka veel odav

Võiks arvata, et 120 dollarile barrelist lähenev hind on rekord, kuhu naftahinnad maailmas kunagi varem pole jõudnud. Nominaalväärtust arvestades on see muidugi õige.

Võttes aga arvesse ka muid näitajaid, pole nafta veel sugugi nii kallis kui võiks arvata. Sellised arvestused võiksid ka selgitada, miks nõudlus nafta järele paljudes riikides ikka üha tõuseb, hoolimata hindadest, mis mõned aastad tagasi oleksid mõeldamatutena tundunud, kirjutab Novaator.

Saksamaa Deutsche Banki’i ekspert Michael Lewis on välja töötanud erinevaid meetodeid praeguste ja ajalooliste naftahindade võrdlemiseks. Esimeseks sammuks on võtta arvesse inflatsiooni. Milline inflatsiooni mõõt on aga sobivaim? Kui ajaloolisi hindu võrrelda Ameerika tootjahinnaindeksiga, oleks varasem rekordhind 1980. aastal võrdne 94 dollariga tänapäevases rahas — selle tasemeni jõuti juba mõni kuu tagasi. Kui aga kasutada hoopis tarbijahinnaindeksit, peaks naftahind rekordi püstitamiseks jõudma 118 dollarini barrelist.

Ükskõik kuidas inflatsiooni ka mõõta, ei võeta seejuures arvesse lääneriikide tarbijate sissetulekute kasvu aastate jooksul. 1981. aastal oleks juhtivate tööstusriikide (G7) elanike keskmise aastasissetuleku eest saanud osta 318 barrelit naftat. Tänapäeval aga peaks nafta hind sama võrdluse kehtimiseks tõusma 134 dollarini barrelist.

1980. aastal sõid kulutused energiale ära 8 protsenti keskmise ameeriklase sissetulekutest. Praegu on see aga vaid umbes 6,6 protsenti. Selle rekordi löömiseks peaks naftahind Lewise sõnul tõusma 145 dollarini barrelilt.

Kogu maailma mastaabis on naftale tehtud kulud kogukulutustest praegu umbes 3,5 protsenti — selles arvestuses jõuti rekordini samuti 1980. aastal, mil see protsent oli 5,9. Kui muud näitajad oleksid võrdsed, ei võta kulutused naftale maailma majanduse kogutoodangust samasuurt osa enne, kui hinnad jõuavad 150 dollarini barrelilt.

Viimase võrdlusena kasutas Lewis vaatlejate ennustuste täpsust viimasel kümnel aastal. Ja lõpuks leiti mõõdik, mille põhjal oleme sel aastal rekordi püstitanud. Siiani suurim viga tehti ennustustes 2000. aastal, mil ennustustes pandi mööda 54 protsendiga. Võttes arvesse selleks aastaks tehtud ennustusi, oleks 54 protsendi võrra mööda pandud hetkel, mil nafta hind jõudis hinnani 115.50 dollarit barreli kohta. Sellest hinnast oleme aga juba üle läinud. Seega on analüütikud sel aastal valesti arvestanud rohkem kui kunagi varem.