Muutuvas maailmas aitab ellu jääda kiire areng

 (10)
Muutuvas maailmas aitab ellu jääda kiire areng
Reuters/Scanpix

Kuidas elada edukalt üle keskkonnamuutuseid? Tuleb areneda... ja kähku! Teadlased avastasid, et uutesse elupaikadesse kolitud gupide asurkonnad arendasid ainult mõne aastaga välja uusi ja kasulikke omadusi.

Ajakirjas American Naturalist ilmunud uuring on üks vähestest, mis on käsitlenud metsiku asurkonna kohastumise ja püsimajäämise küsimusi, vahendab ScienceDaily.

California Riverside'i ülikooli teaduri Swanne Pamela Gordoni juhitud töörühm uuris 200 Trinidadist Yarra jõest kogutud gupit, kes viidi eri tüüpi uutesse keskkondadesse lähedalasuvas Damier' jões, kus varem gupisid ei elanud. Üks Damier' keskkondadest oli röövliigi-vaba, teises aga elutsesid kalad, kes mõnikord ka gupidega maiustada võtsid.

Kaheksa aastat pärast kalade kolimist külastas rühm Damier' gupisid taas, et näha, milliseid uusi kohandumuslikke jooni on nad uutes keskkondades omandanud. Uurijad leidsid, et emaskalad olid vastavalt ümbritsevale keskkonnale korrigeerinud oma sigimismahtu.

Vetes, kus elutses ka röövliike, poegisid emaskalad igas sigimistsüklis tihemini. See on loogiline, sest röövliteküllases veekogus ei pruugi ühele isendile avaneda mitut võimalust paljunemiseks. Vähem ohtlikes piirkondades said emased iga kord vähem marja, raisates sigimisele pidevalt vähem ressursse.

Viimaks tahtsid uurijad teada, kas sellised kohandumuslikud muudatused aitavad uuel asurkonnal tegelikult ka ellu jääda. Niisiis kogusid nad Yarra jõest veel gupisid, märgistasid need ja paigutasid Damier' jõkke teiste, seal nüüdseks juba kaheksa aastat elunenud gupide sekka. Selgus, et kohanenud gupidel oli äsjatoodud liigikaaslastega võrreldes märkimisväärne ellujäämis-edemus.

Konkreetselt oli kohanenud populatsiooni noorkalade ellujäämise tõenäosus 54-59 protsenti suurem kui värsketel sissekolinutel. Pikemas perspektiivis on noorte ellujäämine elutähtis asurkonna säilimisele, väidavad uurijad.

Tõik, et erinevused elujõulisuses ilmnesid vaid kaheksa aastaga, näitab, kui kiiresti evolutsioon tegelikult avalduda võib - vähemalt lühikese elueaga liikide juures.

"Meie uurimistöös esile toodud muutused ellujäämisvõimes võivad esmalt näida julgustavad liikide säilitamise seisukohalt," kirjutavad autorid, "kuid on oluline meeles pidada, et selleks kulunud aja jooksul vaheldus 13-26 gupide põlvkonda. Seega pakuvad praegused tulemused vähe lohutust bioloogidele ja halduritele, kes muretsevad pikema elueaga liikide pärast."