Cambridge’i ülikooli teadlaste korraldatud uuringust selgub, et me teeme teiste inimeste isiksuse, väärtuste, klassi- ja rahvuskuuluvuse kohta oletusi nende muusikamaitse pinnalt, kirjutab Daily Telegraph.

„Inimese muusikaeelistustega tutvumine võib tugevdada stereotüüpe ning eelarvamusi,” märgib ülikooli sotsiaal- ja arengupsühholoogiaosakonna juht Jason Rentfrow.

Uuringus osalenud isikutel paluti iseloomustada kuue muusikažanri (rokk, pop, klassika, jazz, räpp ja elektroonika) kuulajaid.

Jazzisõbra kuvand osutus kõige positiivsemaks — teda peeti hea kujutlusvõimega loomult sõbralikuks, rahuarmastavaks ja vabameelseks.

Klassika jüngrit tajuti vaikse, sõbraliku, vastutustundliku ja intelligentsena, aga ka ebasportliku, välimuselt mitteatraktiivse ja igava kõrgklassi kuuluva inimesena.

Rokkmuusika austajat nimetati „sündinud mässajaks”, vastutustundetuks ja emotsionaalselt ebastabiilseks.

Popmuusika kuulajat kirjeldati kui konventsionaalset ja rahulikku inimest, kel napib siiski mõistust ja arukust.

Räpifänni iseloomustab testgrupi arvates atleetlikkus ja eneseuhkus, kuid ka vaenulikkus ja kuuluvus ühiskonna madalamatesse kihtidesse.

Elektrooniliste helide austajaid aga peeti „veidi neurootilisteks”.