Helsingi ülikooli geneetiku Irma Järvelä ja ta kolleegide uuring hõlmas 19 perekonda, milles igaühes oli vähemalt üks elukutseline muusik, vahendavad
.

Teadlased mõõtsid, kui hästi need inimesed tajusid rütmi, helikõrgusi ja meloodiakäike. Nende võimete pärandumine vanematelt järglastele viitab, et neid määravad geenid.

Geene uurides selgus, et muusikaliste võimetega seondusid väga tugevalt geeni AVPR1A kaks varianti. Varem on kindlaks tehtud, et seesama geen on seotud inimeste vaheliste suhete, armastuse ja altruismiga.

Järvelä arvates kujunesid muusikavõimed inimkonnas välja seetõttu, et musikaalsetel inimestel on teistega lihtsam suhteid luua: "Mõelge näiteks hällilauludele, need tugevdavad lapse ja vanema vahelist sidet ja võivad aidata lapsel üldse ellu jääda."