Bradt tunnistab siiski, et need muutused olid üsana väikesed ja kindlate tulemuste saamiseks tuleks uurida suuremat rühma kui see 1461 patsienti, keda nemad vaatlesid. Tulemused sõltusid ka muusika stiilist ja selle kuulamise kestvusest, vahendab Teadus.ee AlphaGalileo uudist.

Bradt arvab, et muusika mõju südametegevusele tuleb võimest alandada närvilisust ja vähendada hirme, mille all südamehaiged kannatavad. Patsientidele lasti kuulata salvestatud muusikat.