Muusika aitab keskendunumalt treenida

Muusika saatel jooksmine on muutunud laialt levinud harjumuseks — muusika inspireerib, motiveerib ja viib mõtted väsimusest eemale.

Suurbritannia Bruneli ülikooli spordipsühholoog Costas Karageorghis on muusika abi jooksjatele uurinud juba 20 aastat. Lisaks laboritööle on ta aidanud käima lükata ka Londonis toimuva poolmaratoni, kus püütakse leida ideaalne esinevate ansamblite kooslus jooksu lihtsamaks muutmiseks, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.

Karageorghise sõnul on laulu motiveerivatel omadustel neli tunnust: rütmilisus, laulu struktuur, kultuuriline mõju ja tekkivad seosed. Esimesed kaks on laulu sisesed faktorid, teised kaks aga välised, mis näitavad, kuidas inimene muusikat interpreteerib. Õige muusika valimine võib jooksjat tublisti aidata.

On leitud, et harjutuste tempo sünkroniseerimine muusika rütmiga suurendab vastupidavust. Hiljutises uurimuses leiti, et muusikaga samas rütmis sõitnud katsealused vajasid seitse protsenti vähem hapnikku. Muusika aitab blokeerida ka väikest häälekest kuklas, mis ütleb pingutajale, et on aeg lõpetada.

Ajakirjas Sport and Exercise Psychology avaldatud uurimuses sünkroniseerisid 30 katsealust oma tempo jooksulindil muusika rütmiga, milleks oli Muusika aitab treenida125 lööki minutis. Enne uurimust valiti välja lood, mis jooksulindil kõige motiveerivamalt mõjuksid. Võrreldes muusikat mitte kuulanud inimestega paranes spetsiaalset muusikat kuulanud inimeste vastupidavus 15 protsenti.

“Muusika rütmilisus suurendas vastupidavust, muusika motiveeriv mõju aga muutis oluliselt väsimussümptomite interpreteerimist, mistõttu inimesed end märkamatult täiesti ära väsitasid,” ütleb Karageorghis.

Liverpooli John Mooresi ülikooli teadlased uurisid oma värskes uurimuses muusika mõju sporditegemise tempole. Nad ei kasutanud oma katses mitte erinevaid erineva tempoga laule, vaid lasid jalgratturitel sõita kolm korda sama laulu saatel. Katsealused ei teadnud aga, et kuigi esimesel korral lasti laulu normaalkiirusel, aeglustati või kiirendati laulu tempot teisel ja kolmandal korral kümne protsendi võrra. Erinevus oli nii väike, et katsealused seda ei märganud, kui ometi oli sel mõju nende võimekusele.

Muusika kiiremini mängimine suurendas ajaühikus läbitud teepikkust, võimsust ja pedaalide vajutamiskiirust vastavalt 2,1, 3,5 ja 0,7 protsenti. Muusika aeglustamise tulemusel vähenesid vastavad näitajad 3,8, 9,8 ja 5,9 protsenti. Teadlased järeldasid, et inimesed suurendavad ja vähendavad oma pingutust ja tempot vastavalt kuulatava muusika tempole.