Mutandid ja meie: katseklaasis loodud loomad, mis võivad muuta maailma
Kümme geenimuundatud looma, kellest mõnegi ilmumine meie kodudesse või toidulauale võib lähemas tulevikus tõeks saada, järjestas ajakiri Mental Floss.
1. Eatud kärbes-playboyd tunnevad sinise valguse lõhna
Teadlased on minevikus äädikakärbestega kõikvõimalikke geneetilisi muundamiskatseid teinud, saades tulemuseks näiteks selliseid isendeid, kes paarituvad väga kärmelt, ent kannavad steriilsusgeeni, või selliseid, kes saavad ainult isaseid või ainult emaseid järeltulijad, nagu ka ebanormaalselt aeglase vananemistempoga või sinist valgust "haistvaid" kärbseid.
Kui USA põllumajandusministeerium on avaldanud lootust, et kaks esimest eksperimenti võivad aidata piirata äädikakärbeste arvukust põllumajanduspiirkondades, siis teised kaks on aidanud teadlastel mõista, kuidas töötavad äädikakärbeste organismis neuronid ja vabad radikaalid — s.t jõuda avastusteni, mis võivad kunagi aidata ravida inimesi.
2. Keskkonnasõbralikud sead
Kanadas Ontario provintsis tegutseva Guelphi ülikooli uurijad muundasid geneetiliselt jorkširi tõugu sigu moel, mis tegi nende väljaheited tavasigade lägaga võrreldes 30–70 protsenti vähem reostavaks.
Seakasvatustööstuses on seasõnnik peamiseks fosforiallikaks. Uurijad suutsid sea väljaheidetes fosfori osakaalu kahandada tänu geenimuundamisele, millega tehti võimalikuks toidus sisalduva fosfori teatud vormi seedimine sigade organismis.
3. Pimedas helendavad hagijad
Rühm Lõuna-Korea teadlaseid süstis kaheaastasele Tegoni-nimelisele urukoerale geene, mis panid looma pimedas hiilgama.
"Tegon avab uusi perspektiive, kuna koera helendama pannud geeni võib asendada geenidega, mis käivitavad inimestel surmaga lõppevaid haiguseid," märkis juhtiv uurija Lee Byeong-chun Reutersile.
Teadlased loodavad, et Tegon ja teised loomad — k.a fosforestseerima pandud reesusahvid ja põrsad — aitavad tuvastada eri haiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbede komplikatsioone.
4. Kiirkasvuline lõhe
USA toidu- ja ravimiamet FDA kaalub praegu, kas lubada geneetiliselt tavalisest lõhekalast ligi kaks korda kiiremini kosuma muundatud lõhesid Ameerika kaupluselettidele ja toidulaudadele.
Kui luba antakse, kujuneb eriline lõhe esimeseks ametlikuks geneetiliselt muundatud loomseks toiduaineks inimeste toiduvalikus (ehkki üksikuid volitamata libastumisi on selles vallas varemgi aset leidnud).
Kava pooldajad kinnitavad, et kiirkasvuline lõhe oleks õnnistuseks kalakasvatajatele, kriitikud aga kurdavad, et samm tooks kahju keskkonnale, lõhede looduslikele asurkondadele ja inimestele, kes võivad toidust saada vähem toitaineid ja rohkem allergeene.
5. Farmatseutilised lüpsilehmad
Teadlased on välja mõelnud, kuidas toota ravimeid valkudest, mis eraldatakse geneetiliselt muundatud kitsede, lehmade ja küülikute piimast.
Tegelikult polegi see eriti uus uudis — teadlased on vastavaid katseid teinud juba alates 1989. aastast —, kuid vastav valdkond on hakanud eriti jõudsalt arenema pärast seda, kui farmaatsiatöösturid töötasid välja meetodid, mille abil taluloomad pannakse tootma ravimeid odavamalt, kui maksab nende sünteesimine laboratooriumides.
6. Ülekaalulised, südamehaiged, närvilised ja kasvajatest kubisevad hiired
Läbi paljude aastate on teadlased üht või teist geeni "välja lülitades" — või "nokauti lüües", kui kasutada geneetikute kõnepruuki — konstrueerinud kõikvõimalike omadustega hiiri.
Muundatud hiiri seirates on sageli saadud konkreetsete geenide spetsiifiliste funktsioonide jälile. Selleski pole midagi uut, ent katsed on viimasel ajal andnud tulemuseks mitmeid põnevaid adumusi vähktõbede, ärevushäirete, südamehaiguste ja isegi selle kohta, miks mõned meist, nii hiirtest kui inimestest, kalduvad ülemäära tüsenema.
7. Neoon-Nemo
Geneetiliselt muundatud akvaariumikalad on jõudnud lemmikloomaturule!
Algselt muundasid teadlased kaubamärgi GloFish all tarnitavad kalad neoonvärvides särama vaid siis, kui nende elukeskkonnas leidus teatud reoaineid, kuid puhtalt kommertseesmärgil loodud akvaariumikalad hiilgavad kogu aeg.
GloFish-tõugu GMO-kalad on suuremas osas USAst müügil olnud juba alates 2003. aastast.
8. Sead varuosadeks
Sigadelt pärinevate südameklappide siirdamine inimpatsientidele pole tänapäeval enam sugugi ebatavaline, kuid viimasel ajal tehtud teaduslikud avastused annavad mõista, et varsti saab võimalikuks tervete inimestele sobivate elundite — südamete, maksade, neerude ja isegi kõhunäärmete — kasvatamine geneetiliselt modifitseeritud sigade organismis.
Erilistel "varuosa-sigadel" on rivist välja löödud geen, mis muidu paneks inimese immuunsüsteemi võõrpäritolu elundit endast ära tõukama.
Mõned eetikud on taolist mõtet pidanud veidi imelikuks, teised aga leiavad, et sigade kasvatamine elundite saamiseks ei erine millegi poolest sigade kasvatamisest toiduks.
9. Spinatisiga
2002. aastal siirdasid Jaapani Kinki ülikooli teadlased esimestena edukalt loomale — antud juhul seale — geeni, mis pärines taimest, täpsemalt spinatist.
Katse tulemusel sündinud spinatisea lihakeha sisaldas tavalise koduseaga võrreldes 20% vähem küllastunud rasvu.
10. Hiirkõrv
Tõenäoliselt oma aja kuulsaima päris elus Frankensteini-koletise, nn Vacanti hiire lõid 1995. aastal Massachusettsi ülikooli ja tehnoloogiainstituudi uurijad eesmärgiga kasvatada looma seljal midagi, mis meenutab inimese kõrva.
Nii loodeti tõestada, et elusolendite küljes on võimalik kasvatada edukalt inimpatsientidele siirdatavaid kõhrstruktuure.
Ehkki kõrvalaadse moodustise tekitamiseks ei rakendanud teadlased tegelikult geenitehnoloogiat, pälvis veider hiir ülemaailmset tähelepanu. 1990. aastate teisel poolel kujunes kõrva-hiir suisa loomade geneetilise muundamise vastu võitlevate rühmituste "kaanenäriliseks".
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!