Mustad hiidaugud hukutavad universumi

Enamiku täheparvede südames pesitsevad hiiglaslikud mustad augud võivad universumi täielikku hääbumist lähemale tuua.

Kõik sõltub nendes tumedates jõujaamades mäslevast kaosest. Kaose mõõduks on suurus, mida nimetatakse entroopiaks ja mis on pärast Suurt Pauku pidevalt kasvanud.

Canberras tegutseva Austraalia riikliku ülikooli teadurid Chas Egan ja Charles Lineweaver arvutasid värskeimate astrofüüsikaliste andmete põhjal välja kõige universumis sisalduva - gaasist gravitonideni - koguentroopia, kirjutab NewScientist.

Tuleb välja, et ülimassiivsed mustad augud on kaugelt kõige suuremad entroopia-allikad universumis. Entroopia peegeldab aine ja energia võimalike paigutuste hulka objektis. Eri ainekonfiguratsioonide hulk, mida must auk sisaldada võib, on vapustav, sest selle sisemine olek on täies ulatuses mõistatus.

Egan ja Lineweaver leidsid, et kogu vaadeldav universum sisaldab umbes 10¹⁰⁴ ühikut (džauli kelvini kohta) entroopiat, mis on 10 kuni 1000 korda suurem sellest, mida eeldasid varasemad hinnangud, kus ei võetud arvesse mõningaid kõige suuremaid nüüdseks teadaolevaid musti auke.

Kui entroopia peaks kunagi saavutama maksimaalse võimaliku määra, tähendaks see universumi soojussurma. Selles stsenaariumis ei saa energia voolata, sest kõik asjad on sama temperatuuriga ning elu ja muud protsessid muutuvad võimatuks. "Meie tulemused annavad mõista, et me oleme sel teel liikunud mõnevõrra kaugemale kui varem arvatud," ütleb Egan.

Kuid ehkki mustad augud suurendavad universumi entroopia kogumäära, pole selge, kas nad ka selle soojussurma tegelikult lähemalt toovad. Ülimassiivsete mustade aukude panus universumi temperatuuri ühtlustavatesse soojusvoogudesse ei ole suur, osutab Oregoni ülikooli füüsik Stephen Hsu.

On küll tõsi, et taolised mustad augud haihtuvad vaikselt, vallandades Hawkingi kiirgust, st osakesi, mis tekivad musta augu piiriala lähistel. Ning see kiirgus võib universumit soojussurmale lähemale nihutada küll.

Ülimassiivse musta augu lagunemine võtab aga aega umbes 10¹⁰² aastat. "Nende mustade aukude sisimas leiduv entroopia on sinna lukustatud põhimõtteliselt igaveseks," leiab Hsu. See tähendab, et soojussurma lähedasse olekusse võime sattuda juba märksa varem, kui tähed läbi põlevad ja neid moodustanud aine laguneb.