Musta augu vastandit — valget auku — saab matkida kraanikausis
Must auk kujutab endast tihedalt kontsentreeritud massi, mida ümbritseb äärmiselt tugev gravitatsiooniväli. Miski, mis langeb auku ümbritseva kriitilise raadiuse, nn sündmuste horisondi piiri taha, ei pääse sealt enam välja. Valge auk on taolise nähtuse vastand: selle sündmuste horisont laseb sisemisel ainesel vabalt välja liikuda, kuid ei luba midagi sisse. Seni eksisteerivad valged augud vaid teoorias, mistõttu neid ei saa vaatlemise teel uurida, vahendab NewScientist.
Kui vesi tabab kraanikausi põhja, voolab see kõigis suundades väljapoole. Teatud kaugusel punktist, kus vesi kaussi tabab, kahaneb väljapoole voolava vedeliku kiirus järsult ning see kuhjub enne voolamise jätkumist, moodustades ringitaolise valli.
Füüsikud on varem oletanud, et väljaspool valli tekkida võivad ja selle poole liikuvad lained ei tohiks vallist üle pääseda, kuna valli juures voolab vesi väljapoole maksimaalse kiirusega, millega lained sissepoole saaksid liikuda, mistõttu ei tohiks lained saada edasi liikuda — sarnaselt jooksjale trenažöörilindil. Nii toimibki veevall sarnaselt valge augu sündmuste horisondile.
Nüüd on Prantsusmaa Nizza ülikooli teadlane Germain Rousseaux koos kolleegidega seda hüpoteesi katseliselt kinnitanud.
Vee ja kraanikausi asemel rakendas uurimisrühm viskoosse õli voogu ja tühja akvaariumit. Kui kokkupõrkepunktist eemale leviva õli teele asetati nõela teravik, tekkis laialivoolualas V-kujuline häire.
V nurga suurus sõltus vedeliku suhtelisest kiirusest ja lainete olemasolust või puudumisest selle pinnal. Mõõtmisel selgus, et kaks kiirust on tõepoolest võrdsed, nii et lained ei saa sissepoole voolata ja moodustub valge augu sündmuste horisondi laadne nähtus.
Samuti leidsid uurijad, et kokkupõrkepunkti ja valli vahel voolas õli lainete liikumise kiirusest kiiremini, nii et kõik selles alas tekkinud lained kanti kiiresti välja — täpselt samamoodi, nagu valges augus leiduv aines peaks paiskuma vaid väljapoole.
„Eksperiment rajaneb lihtsale ideele, mis on igaühele arusaadav ja mida kõik võivad kodus ise järele proovida,” kinnitab Ühendkuningriigi St Andrewsi ülikooli teadur Ulf Leonhardt.
Daniele Faccio Ühendkuningriigi Edinburgh’ ülikoolist, kes hiljuti matkis sündmuste horisonti laseritega, osutas, et mustade ja valgete aukude analoogide uurimine võib anda ootamatut aimu nende eksootiliste objektide füüsika kohta. Näiteks demonstreeris Stephen Hawking 1974. aastal matemaatiliselt, et sündmuste horisondid võivad valgust kiirata.
Inimkonna käsutuses olevad teleskoobid pole selle väite kinnitamiseks piisavalt tundlikud, kuid Rousseaux’ katsele sarnased katsed võivad aidata välja selgitada taolise kiirguse füüsikalist toimemehhanismi, mis seni pole päris selge.
Jälgi Forte teadusuudised ka Twitteris!
