Uurijad saavutasid taolise läbimurde musta augu ja sellega seotud hääbuva tähe raadiosignaalide mõõtmise kaudu. Tänu palju väiksemale veamarginaalile (< 6%) võivad astronoomid nüüd saada parema pildi musta augu arengust. Peale selle on täpse kauguse teadasaamine oluline musta augu pöörlemiskiiruse korrektseks mõõtmiseks, vahendab Science Daily.

Kõige lihtsam on astronoomilisi vahemaid mõõta nn trigonomeetrilise parallaksi abil, mille juures astronoomid rakendavad tähe asukoha iga-aastast nihet (parallaksinihet), mis on Maa ümber Päikese tiirlemise tagajärg.

Madalmaade kosmoseuuringute instituudi SRON teadur Peter Jonker ja kolleegid on seda meetodit nüüd esmakordselt pruukinud suhteliselt lähedal asuva musta augu ja sellega seonduva tähe, Luige tähtkujus asuva V404 Cygni, kauguse väljaarvestamiseks. Tähe välimisi kihte tõmmatakse pidevalt musta augu sisse. Enne röntgenkiirguse ja raadiolainete möllus musta auku kadumist moodustab taoline “väljatõmmatud” gaas augu ümber plasmaketta.

Jonker ja kolleegid kasutasid tolle kaksiksüsteemi parallaksinihke mõõtmiseks kombinatsiooni üle kogu maailma paigutatud teleskoopidest — nn ülitundlikku maatriksit (ingl High Sensitivity Array). Nii õnnestus astronoomidel teha kindlaks, et V404 Cygni must auk asub Maast 7800 valgusaasta kaugusel, see tähendab, seniarvatust veidi rohkem kui poole lähemal.

Uurijad usuvad, et vahemaa varasema ülehindamise põhjustas tähtedevahelise tolmu neelduvuse ja difraktsiooni — umbes 50-protsendilise veamarginaaliga tegurite — alahindamine. Uute mõõtmiste veamarginaal on ainult kuus protsenti. Mõõtmiste põhjal arvutasid teadlased välja, et must auk arenes supernoova plahvatusest ning liigub kosmoses kiirusega 40 km sekundis. Taolise kiiruse omandas kaksiksüsteem plahvatuse käigus.

“Käesoleva teabe abil oleme saanud parema ettekujutuse mustade aukude arengust. Näiteks loodame saada vastuse küsimusele, kas on vahet ilma supernoovata kollapseerunud tähtedest moodustunud mustadel aukudel ja sellistel, mille arengus esineb supernoova ja ajutine vahepealne täht ehk proto-neutrontäht. Me eeldame, et viimasesse rühma kuuluvad mustad augud saavad tugeva impulsi, mis lubab neil kosmoses kiiremini liikuda,” kommenteerib Jonker.

Huvitaval kombel kuulub V404 Cygni küll teise rühma, kuid pole saanud tugevat impulssi.