Munandivähk tabab pikki mehi tõenäolisemalt
Teadlased on leidnud, et iga viie sentimeetri kohta, mis lisandub keskmisele kasvule (1,75 m), kasvab haiguse kujunemise tõenäosus 13 protsendi võrra, vahendab The Daily Telegraph.
Palju olulisemad on muud tegurid nagu suguvõsa haiguslugu ja päritud vigased geenid, mis moodustavad 20 protsenti haigusriskist, rõhutasid teadlased.
Munandivähi arenemise võimalusi mõjutavad ka varasemad haigused, rahvuslik päritolu, krüptorhism (peitmunandilisus) ja vanus. Munandivähk moodustab ühe protsendi kõigist meestel diagnoositud vähivormidest.
Tulemused avaldati ajakirjas British Journal of Cancer.
„Uurimus ei tohiks pikki mehi ärevaks teha, kuna vähem kui neli sajast munandiklombist osutub tegelikult halvaloomuliseks kasvajaks,” ütleb ajakirja üllitava heategevusliku ühenduse Cancer Research UK terviseteabeosakonna juhataja Sara Hiom.
“Siiski peaksid mehed kindlasti endale teadvustama kõikvõimalikke muudatusi oma munandite suuruses ja kaalus ning ei tohiks kahtluste tekkimisel perearsti poole pöördumisega viivitada. Eriti kehtib see nooremate meeste kohta, kuna munandivähki esineb sagedamini alla 35-aastastel. Vähktõve kohta erandlikult on munandivähi puhul ka paranemislootused väga head — patsiente saab terveks ravida isegi pärast tõve laialdast levimist.”
Heategevusühendus juhib tähelepanu ka asjaolule, et munandivähist paranemise määr on üks paremaid vähiliikide hulgas. 98 protsenti kõigist munandivähi diagnoosiga meestest on elus veel ka vähemalt kümme aastat hiljem.
„Tänaseni on teavet munandivähi tekkepõhjuste kohta väga vähe,” lisab Hiom „See haigus võib mõjutada iga kasvu mehi, nagu näitab džoki Bob Championi lugu, kes seljatas munandivähi, naastes aasta pärast haigusest paranemist hipodroomile ja võites riiklikud meistrivõistlused.”
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
