Muistsetel maiadel oli tõenäoliselt veevärk
Teadlased uurisid Mehhikos Chiapase osariigis Palenques asuvat maiade keskust. Kõrgajal koosnes too umbes aastatel 100 kuni 800 pKr asustatud olnud asula ligikaudu 1500 rajatisest — elamutest, paleedest, templitest —, kus jada võimsate valitsejate käsu all elas umbes 6000 elanikku.
Palenques asunud keskuses oli tõenäoliselt ka kõige ainulaadsem ja keerukam veevärk, mida maiade poolt asustatud tasandikel iial nähtud oli. Selle juurde kuulunud hoolega viimistletud allmaa-akveduktid juhtisid allikaveest toituvaid ojasid, mis maastikku looduslikult killustasid ja oleksid muidu võinud põhjustada üleujutusi või erosiooni.
“Muistsed maiad panid nelja aastaringselt toimiva veeteega, 56 allika ning sadade meetrite kaskaadidega linnale nimeks Lakamha’ ehk “Suur vesi”,” ütleb Pennsylvania osariikliku ülikooli arheoloog Kirk French.
Üks konkreetne avastus Palenques oli 66 meetri pikkune maa-alune toru, mis algas allikast. Kui teised akveduktid piirkonna peamise väljaku all olid suhteliselt rõhtsad ning enam-vähem ühtlase laiusega, asus too kandiline kanal järsul nõlval ja muutus lõpu poole kiiresti kitsamaks.
Eeldades, et too kaldu paiknev kanal oli sama siledaks krohvitud kui Palenque akveduktid, arvutasid uurijad välja, et nii saadud veesurve võis purskkaevus vee kuue meetri kõrgusele pursata.
“See avastus on järjekordne tehnoloogiline saavutus, milleni maiad jõudsid Vanast Maailmast sõltumatult,” nendib French, kelle Pennsylvania riikliku ülikooli hüdroloogi Christopher Duffyga kahasse koostatud uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science. “Palenque maiadel oli veesurvele rajanev tehnoloogia olemas hiljemalt aastaks 750 pKr, ja väga tõenäoliselt palju varemgi.”
French märgib, et juba mitukümmend aastat on kahtlustatud, et Palenque palees olid toimivad vesiklosetid. “Vee viimine paleesse ilma veesurveta polnud võimalik,” ütleb ta. Tänu uuele avastusele “polegi tualetiteooria eriti pöörane”. Siiski pidi voolav vesi olema luksus, mitte hädavajadus.
“Ma usun tegelikult, et veesurve tekitamine Palenques oli märk jõukusest. Kindlasti polnud tegu hädavajadusega. Vett leidus igal pool. Ükski Palenque maia ei elanud puhtast mageveest kaugemal kui 150 meetrit. Veesurve-tehnoloogia võis olla kasulik võimu ja teadmiste näitamiseks, samamoodi nagu preestrid ja šamaanid kasutasid ära astronoomilisi sündmuseid.”
Kolumbuse-eelsest survestatud veevärgist võib mujalgi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas leiduda jälgi, mida pole seni leitud või mis on vääralt tuvastatud, ütleb French. Näiteks on Mehhiko keskosas mitmetel väljakaevamistel leitud keraamilisi torusid.
“Üldiselt arvatakse, et maiad polnud tingimata suuremad asjad insenerid, sest nende ehitised olid suhteliselt lihtsakoelised,” räägib French. “Kuid mis puutub veevärki, olid nende inseneroskused igas mõttes väga muljetavaldavad.”
Järgmise viie aasta jooksul kavatseb French rakendada veele keskendumise metoodikat nn hüdroarheoloogia vallas, et heita valgust mineviku-elu taolistele aspektidele nagu põuad, rahvastikutasemed ja asustusmustrid.
