Muistsete pärslaste salarelv egiptlaste vastu: kassid
Kõigest ühe põlvkonnaga muutusid pärslased tähtsusetust mägihõimust sellise kuningriigi valitsejaks, mida maailm polnud eales tundnud.
Seejuures ei löönud pärslaste väejuhid ühegi sõjakavaluse kasutamise ees põnnama. Pärsia impeeriumi asutaja Kyros II pojal Kambyses II-l olid riigi laiendamise osas suured plaanid. Nii otsustas ta kavandada sõjakäigu piirkonna ainukese veel püsima jäänud suurriigi Egiptuse vastu.
Pärast neli aastat kestnud ettevalmistusi läks Kambyses teele. Kasutades suurt, vastehitatud laevastikku, ja põhjalikku luuretööd, vallutas ta Egiptuse rekordajaga.
Salakuulamise ja spioonide võrgu kasulikkus õigustas ennast eriti Pelusiumi lahingus. Siin sidusid pärslased oma kilpidele kassid. Need loomad olid egiptlastele pühad ning egiptlaste vibukütid, linguheitjad ja odamehed muutusid pärslaste vastu võimetuks.
Pärast egiptlaste võitmist tekkisid Pärsia kuningal siiski tõsised probleemid. Kambyses II püüdis kasutada isa taktikat ning kohaneda kohalike tavadega, kuid tal ei olnud samasuguseid võimeid ning tema vägivaldne iseloom tegi rohkem halba kui head.
Kui ta püüdis Egiptuse templipreestritelt võimu üle võtta, sai ta endale võimsad vaenlased ja alles pärast neli aastat kestnud konflikte, mis sisuliselt kujutas endast kodusõda, rahustati riik lõpuks maha ja liideti Pärsia suurriigiga.
Artikkel maailma esimesest tõelisest suurvõimust, Pärsia impeeriumist, ilmus kaheksal leheküljel ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta maikuu numbris.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!