Muistses maailmas elas kassitaoline krokodill

Krokodillid on tuntud kugistajad, kes toitu närima ei vaevu, vaid neelavad selle tervelt alla, kuid nüüd selgub, et nad võib-olla ei olegi alati sellised olnud.

Aafrikast, Tansaania lõunaosast leitud väikesel krokodillitaolise looma fossiilil on samasugused hambad nagu imetajatel: need on selgelt jagunenud lõikehammasteks ning ees- ja tagapurihammasteks, ja see tähendab, et mingi niisama kugistaja see loom kindlasti ei olnud, vahendavad ERR teadusuudised.

Olend, kes elas ajavahemikus 65 — 144 miljonit aastat tagasi, oli ainult 55 sentimeetrit pikk, tal olid pikad jalad, ning teadlased on pannud talle ladinakeelse nime Pakasuchus kapilimai. Paka tähendab suahiili keeles kassi ja souchos vanakreeka keeles krokodilli.

Pakasuchus oli meie aja krokodillide ja alligaatorite kauge sugulane. Niisuguseid eritüübilisi hambaid ei ole ühelgi selle loomarühma esindajal varem leitud.

Teiste hambad on pikad ja teravad ning suurte vahedega, mistõttu krokodillid ja alligaatorid saavad neid kasutada põhimõtteliselt ainult suurema toidupala küljest tükkide rebimiseks, mitte aga näiteks mälumiseks, aga Pakasuchusel käisid ülemised ja alumised hambad omavahel täpselt kokku nagu imetajatelgi tavaks.

Avastus annab alust oletada, et tänapäeva imetajatele tüüpiline hambumus ning hammaste jagunemine lõike- ja purihammasteks võib olla loomade evolutsiooniloos vähemalt kaks korda sõltumatult välja kujunenud: üks kord iidsetel roomajatel, teine kord iidsetel imetajatel.