Muistsed aafriklased tarvitasid antibiootikume — juues õlut!

Aafriklased kasutasid antibiootikume juba pea 2000 aastat tagasi, selgub uuest antropoloogilisest teadustööst.

Emory ülikooli teadalse George Armelagose juhitud grupp uuris Niiluse orus elanud nuubialaste säilmeid, millel vanuseks 1800-2000 aastat. Luude vaatlus mikroskoobiga ultravioletses valguses tuvastas neis tetratsükliini nimelise antibiootikumi jälgi, vahendavad

ERR teadusuudised

.

Uurijate arvates sai protsess alguse vilja maa all ladustamisest, kus see Streptomycese perekonda kuuluva bakteriga nakatus. Viimane toodabki tetratsükliini, milleks vilja kääritamine loob eriti soodsad tingimused.

Kääritatud viljast valmistasid nuubialased nii körti kui õlut, seega jõudis tetratsükliin nuubialaste organismi nende igapäevase toidu kaudu, kusjuures rinnapiima kaudu said seda imikudki.

Antibiootikumide ajaloo alguseks peetakse üldjuhul aastat 1928, mil Alexander Fleming avastas penitsilliini. Kuigi Armelagose grupi avastus nihutab seda daatumit tahapoole, pole samas tõendeid, et nuubialased oleksid bakteritest endist või isegi seda sisaldava toidu-joogi ravitoimest teadlikud olnud.