Muistne kääbusinimene võis olla hoopis kretiin
Uus Austraalia teadlaste uurimus seab kahtluse alla väite, et Florese saarelt leitud luustik kuulub uuele inimliigile Homo floresiensis.
Teadlaste arvates on tegemist hoopis kilpnäärme alatalitluse tõttu tekkinud kretinismiga, mis põhjustas luustiku omaniku väikse kasvu. Lääne-Austraalia ülikooli emeriitprofessor Charles Oxnard avaldas koos kolleegidega ajakirjas PLoS ONE artikli, milles väidetakse, et Homo floresiensis’el on kõik tunnused, mis vihjavad, et tegemist on hüpotüeroosi ehk kilpnäärme alatalitlusest tingitud haigust põdenud Homo sapiensiga, vahendab Novaator ScienceDaily uudist.
15 000 aasta vanune luustik avastati Florese saarelt 2003. aastal arheoloogide poolt, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas inimeste migratsioon Aasiast Austraaliasse aset leidis. Juba 2008. aastal avaldas Oxnard artikli, milles väitis, et luustiku omanik kannatas kretinismi all ega ole uus inimliik. Tookordne uurimus põhjustas ägedaid vaidlusi, mistõttu asus Oxnard oma ideed hoolikamalt testima.
Oxnardi töörühm kogus andmed terve H. floresiensis’e säilinud luustiku kohta ning võrdles neid matemaatiliselt šimpansi, terve inimese ja kretiini omadega. Terminit „kretiin” kasutatakse siinkohal meditsiinilises ehk originaalses tähenduses, mis tähendabki otseselt kilpnäärme alatalitlusest tulenevat tõsist mahajäämust kehalises ja vaimses arengus.
