Seni olid arheoloogid arvamusel, et Tirooli Alpidest Ötztalist 1991. aastal leitud mumifitseerunud surnukeha lebas kohas, kus ta oli võitluses hukkunud, vahendab Novaator.

Rooma ülikooli arheoloog Alessandro Vanzetti usub, et iidne kütt suri oluliselt madalamal ning on mitu kuud pärast oma surma maetud mägedesse.

Vanzetti on juba viis aastat uurinud koos oma meeskonnaga paika, kust jäämees Ötzi leiti ning suudab nüüd anda vastused küsimustele, mis varem tundusid jäävat vastuseta.

Nii oli Ötzi ümber mitmeid relvi, mis polnud valmis kasutamiseks. Samuti oli surnukeha ümber hulgaliselt mitmesuguseid esemeid. Osa neist esemetest olid väärtuslikud ning kui Ötzi oleks seal võitluses hukkunud, siis oleks mõrvar ilmselt need asjad endaga kaasa võtnud, ütleb Vanzetti.

Ötzi maos leiduva analüüs näitas, et mees suri aprillis, kuid matusepaigast leitud õietolm viitab, et matusetalitus pidi toimuma kas augustis või septembris. Selleks ajaks olid teed mägedesse liustikest vabaks sulanud, mis võimaldaski matuselistel surnukeha kõrgele üles toimetada.

Kuu aja eest teatas rahvusvaheline töörühm, et on suutnud lahti muukida jäämees Ötzi genoomi, kasutades muumia vaagnast võetud geneetilist materjali.

Kuid selle töö põnevam osa on alles käimas. Nii püüavad teadlased teada saada, kas Ötzil on sugulasi ka tänapäeva inimeste seas. Teiseks ootab vastamist küsimus, kas Ötzi genoomi uurimine võimaldab anda vastust küsimusele, kas mehel oli kalduvusi diabeedile, erinevatele vähkkasvajatele või mõnele muule geneetilise tagapõhjaga haigusele?

Tuleval aastal möödub Ötzi leidmisest 20 aastat, selleks ajaks peaks teadlastel need vastused valmis olema.