Muiste roomas metsades bussi pikkune madu

Lõuna-Ameerika vihmametsades roomas ligikaudu 60 miljoni aasta eest ringi umbes linnaliini bussi pikkune kolossaalne madu, kinnitab seni suurimaks peetava mao skeleti analüüs.

“Suuremat madu pole maailm iial näinud,” kinnitas Toronto ülikooli paleontoloog, roomaja luud leidnud ja tuvastanud rahvusvahelise teadusrühma liige Jason Head. “Mao keha oli nii lai, et kui ta roomaks mööda koridori ning otsustaks mu kabinetti sisse pöörata, et mind ära süüa, tuleks tal end sõna otseses mõttes uksest sisse pressida.”

Nüüdseks nimega Titanoboa cerrejonensis ristitud väljasurnud hiidmao kivistis avastati Põhja-Kolumbiast Cerrejoni söekaevandusest. Kivistunud selgroolülide põhjal hindasid uurijad mao väikseimaks võimalikuks kaaluks umbes 1150 kilo ning pikkuseks ninast sabaotsani 13 meetrit, vahendab täna ajakirjas Nature ilmunud artiklit LiveScience.

Hiidmadu kuulus mürgita kägistajamadude alamsugukonda boinae, kuhu kuuluvad ka anakondad ja boad. Samast kivistunud vihmametsast leidsid uurijad ka hiid-merekilpkonni ja krokodillidega suguluses olnud ürgliike.

Tõenäoliselt mugiski madu eluajal oma krokodillilaadseid naabreid. “Me usume, et tegu oli täielikult vee-elulise maoga, kes ei käinud kuival maal muidu kui vahetevahel päikesevanne võtmas,” rääkis Head. “Ning veemaod söövad enamasti vee-elulisi selgroogseid, ja ainsad vee-elulised selgroogsed selles ümbruskonnas on need krokodillide eellased ja hiidkilpkonnad. Ning võib ette kujutada, kui keeruline on süüa kilpkonna, kui sa ei saa närida.”

Mao röögatud mõõtmed on märk sellest, et temperatuurid ekvaatoril, kust säilmed leiti, olid kunagi märksa mahedamad.

“Mida suurem on elusolend, seda rohkem energiat on tal tarvis,” selgitas Head. “Ning kuna nad saavad oma energia keskkonnast, siis mida suuremat kasvu nad on, seda rohkem energiat tuleb neil väliskeskkonnast ammutada.” (Maod on kõigusoojased loomad, s.t nad ei tekita ise kehasoojust.)

Uurijad arvutasid välja, et roomava hiiu normaalseks funktsioneerimiseks pidi tema elukeskkonna temperatuuriks olema 30–34ºC.

“Lõuna-Ameerika troopilised ökosüsteemid olid 60 miljoni aasta eest üllatavalt teistsugused,” nentis Headiga koos madu uurinud Florida loodusloomuuseumi ja Florida ülikooli selgroogsete paleontoloog Jonathan Bloch. “Seal oli küll vihmamets, nagu praegugi, ent veelgi palavam, ning kõik kõigusoojased reptiilid olid märkimisväärselt kogukamad. Sellise tendentsi üks tulemusi oli suurimad maod, mida maailm seni näinud on… ja loodetavasti iial nägema saab.”