Saja poeõlle koostise analüüs näitab tõepoolest, et gaseeritud alkohoolne humalajook on hea räniallikas, räni aga on omakorda luude hea tervise pant, vahendab Live Science.

Ehkki juba varasemad uurimused on mõista andnud, et õlu on ränist suisa pungil, polnud seni kindlalt teada, kui suures osas sõltub ränisisaldus õllemargist ja linnaste valmistamise protsessi eripärast. Seepärast võtsid kaks teadlast nõuks õlle tooraineid hoolikalt analüüsida. Peale selle ostsid teadlased poest sadat eri sorti õlut ning mõõtsid nende ränisisaldust.

Õllede ränisisaldus kõikus 6,4-st milligrammist liitri kohta 56,5 milligrammini liitris. Keskmine sisaldus oli umbes 30 mg/L. Kaks standardset pudelit poeõlut annavad USAs kokku veidi vähem pool liitrit, mis tähendab, et juba kahest õllest võib kätte saada 30 milligrammi vajalikku ainet. Ja ehkki päevas omastatava räni soovituslikku kogust pole ametlikult kinnitatud, ütlevad teadlased, et USA kodanik tarbib keskmiselt 20 kuni 50 mg räni päevas.

Teised uurimused näitavad samas, et rohkem kui ühe või kahe alkohoolse joogi pruukimine päevas võib kokkuvõttes tervist hoopis laastada.

Milline on teadlaste sõnum alkoholi argijoojale? “Valige õlu, mis teile meeldib, ja jooge mõõdukalt,” ütleb California Davise ülikooli uurija, töö juhtiv autor Charles Bamforth. “See annab tervise säilitamiseks vajaliku koguse räni ja muudki.”

Koos kolleeg Troy Caseyga ülikooli toiduteaduse ja -tehnoloogia teaduskonna juurest kirjeldab Bamforth avastusi ajakirja Journal of the Science of Food and Agriculture veebruarinumbris.

Eri tüüpi õllede keskmine ränisisaldus:

Ale
-tüüpi õlled: 32,8 mg/L
Pale Ale -tüüpi õlled: 36,5 mg/L
Sorgoõlled 27,3 mg/L
Lager-tüüpi õlled: 23,7 mg/L
Nisuõlled: 18,9 mg/L
Lahjad lager-tüüpi õlled: 17,2 mg/L
Alkoholivabad õlled: 16,3 mg/L

Uurimus näitas, et linnaste valmistamise protsess ei mõjuta ränisisaldust odras, kus suurem osa sellest paikneb seemnekestades. Heledates linnastes leidus räni aga rohkem kui tumedates toodetes nagu šokolaadiõlu, röst-odraõlu ja mustade linnaste baasil valmistatud õlu, mille kõigi valmistamiseks kasutatud linnaseid on arvestataval määral röstitud. Teadlased pole kindlad, miks tumedamate linnaste baasil toodetud õlle ränisisaldus on väiksem kui muude linnaste põhistes õlledes.

Õllede osistest osutus aga kõige suuremaks ränipommiks hoopis humal, milles leidub räni koguni neli korda rohkem kui linnastes. Miinus peitub tõigas, et humalat leidub õlles teraviljaga võrreldes palju vähem. Mõned pruulid on humalasemad, samal ajal kui nisuõlledes on muude markidega võrreldes vähem humalat, osutavad uurijad.

“Ohtralt linnasteks tehtud otra ja humalat sisaldavates õlledes on ka räni kõige rohkem,” ütles Bamforth. “Nisus on vähem räni kui odras, sest toda elementi sisaldavad eelkõige odraterade kestad. Ehkki pruulimise käigus jääb suurem osa räni kestade sisse, eralduvad märkimisväärsed kogused ometi ka virdesse ja suur osa sellest jõuab valmis õllessegi.”