Moodsad jooksukingad kahjustavad liigeseid
Uus uurimus leiab, et jooksukingad — vähemalt sellised, mida praegu turult leida on — võivad teie liigestele põhjustada suuremat pinget kui paljajalu või isegi kõrge kontsaga kingades jooksmine, ning selline suurem pinge võib kaasa tuua põlve-, puusa- ja pahkluutraumasid ning -kahjustusi. Teadlased ei soovita siiski kõrgtehnoloogilisi ketse kohe nurka visata, kuna inimese konstrueeritud pindadel paljajalu liikumine võib samuti kahju teha, vahendab LiveScience.
Ehkki treening on tervise üldseisundile loomulikult kasulik, tekitavad jooksmine ja käimine liigestes pingeid, mis võivad soodustada osteoartroosi kujunemist neis piirkondades, osutab D. Casey Kerrigan, kes viis uurimuse läbi Virginia ülikooli juures füüsilise meditsiini ja taastusravi professorina töötades.
Osteoartroos tähendab liigestes leiduvate kõõluste lagunemist, mis võib viia olukorrani, kus luu hõõrdub vastu luud ja teeb valu, selgitab Kerrigan ja lisab, et käijad ja jooksjad peaksid proovima liigestele avaldatavat jõudu minimaalseks kahandada, et taoliseid kahjustusi ennetada.
Ameerika füüsilise meditsiini ja taastusravi akadeemia ajakirjas PM&R avaldatud uurimusse oli kaasatud 37 nais- ja 31 mees-katsealust, kes jooksid lõõgastusmeetmena vähemalt 24 kilomeetrit nädalas. Katsealuseid uuriti “sammulaboris”, kus nad pidid jooksma paljajalu või tüüpiliste jooksuspordijalatsitega. Katsealuste põlve-, puusa- ja pahkluu-liigestele tehti märgised, mida seirati kaameratega, nii et teadlased said näha, kuidas liigesed liiguvad.
Katsealused jooksid surveplatvormiga linttrenažööril — seadmel, mida Kerrigan kirjeldab “uhkemat sorti vannitoakaaluna”. Igal sammul mõõtis surveplatvorm katsealuste kehakaaluga iseenda liigestele avaldatavate jõudude määra ja suunda.
Konkreetselt keskenduti pöördemomendile — väändejõule —, mis antud juhul tulenes peamiselt katsealuste kehakaalust. Näiteks, kui te seisate ühel jalal, langeb suurem osa kehakaalu avaldatavast survest põlve sise-, mitte välisosale, mis tekitab põlves pöördemomenti, selgitab Kerrigan.
Uurijad leidsid, et paljajalu jooksmisega võrreldes kasvas pöördemoment põlvedes, puusades ja pahkluudes siis, kui katsealused jooksid jooksukingades.
Konkreetselt täheldati pöördemomendi 38-protsendilist kasvu põlve nendes osades, kus osteoartroos välja lööb, ütleb Kerrigan. Nii suur kasv oli tema sõnul üllatav, sest edestab isegi sellist põlve pöördemomendi määra kasvu, mida ta oli registreerinud kõrgeid kontsi kandvate naiste juures — st vaid 20-26 protsenti.
Keerigan märgib, et uurimus pakub välja kõigest liigestele avaldatava mõju kaudse hinnangu, mitte täpseid väärtuseid, sest kasutatud meetodid ei mõõda põlve ja muude liigeste sisemuses toimivaid jõude vahetult. Küll aga toetavad muud uurimused taolist tüüpi uuringutel saadud hinnangute suhteliselt kõrget kattumust tegelike liigesesiseste jõududega.
On’s nüüd aeg jooksujalatsitest täielikult loobuda? Ehkki tulemused paistavad soovitavat edaspidi kulgeda paljajalu — jooksmisviis, mis on viimasel ajal kogunud populaarsust tänu Christopher McDougalli bestsellerile “Sündinud jooksma” (”Born to Run”), mis väidab, et paljajalu jooksmine on tervisele kasulikum —, arvab Kerrigan, et päris nii see pole.
“Ma ei taha, et meie uurimus toetaks paljajalu jooksmist,” ütleb ta. “Usun, et inimesed peaksid jooksma nii, nagu neile endale kõige mugavam tundub, olgu siis tavaliste jooksukingadega või minimaalse spordijalatsiga.”
Jalatsiteta jooksmise juures on probleemiks asjaolu, et enamik inimese valmistatud pindasid, millel paljud meist jooksmas käivad, ei ole järeleandlikud — nad ei anna järele, ei vetru õigel ajal, et inimeste liigestele avaldatavat tippsurvet kompenseerida, rõhutab Kerrigan.
“Me oleme arenenud jooksma järeleandlikel pindadel, mitte asfaldil või betoonil,” ütleb ta. “Kui joosta kõval pinnal, peab keha nende jõudude absorbeerimiseks rohkem tööd tegema, mis võib kaasa tuua pinget ja venitusi, kulumist ja rebendeid tegelikult kogu kehas.”
Peale selle kaitsevad jooksujalanõude teatud aspektid, nagu näiteks jalavõlvi toed, mis ei pruugi küll põlvedele hästi mõjuda, jalalaba, ning aitavad sellega ära hoida muid vigastusi, näiteks sääre valusündroomi, ütleb Kerrigan.
Kerriganil mõlgub mõttes ka tema arvates parem jooksujalatsi-süsteem, mis võiks aidata miinimumini kahandada kahjulikku liigese-pöördemomenti. Praegu arendab ta patenteeritud disainiga jalanõud tööstus- ja teabetehnoloogiateenindus-ettevõttes JKM Technologies, LLC, mille juhataks ta ise on.
