Mõlemakäeliseid inimesi on kergem emotsionaalselt mõjutada
Peaaegu 90 protsenti maailma elanikkonnast on jäänud truuks paremale käele nii hambaid pestes, teleripulti klõpsides kui küpsisetaignat segades. Ülejäänud umbes kümme protsenti jagunevad nendeks, kes eelistavad järjekindlalt vasemat kätt, ja nendeks, kes paremat ja vasemat kätte vaheldavad, vahendab New Scientist.
Uurimaks võimalikku seost käelisuse ja emotsionaalse stabiilsuse vahel üritas Propper ebajärjekindla käelisusega e ambidekstraalsete ning paremakäeliste katsealuste meeleolu mõjutada sellega, et palus neil eri tüüpi klassikalist muusikat kuulates mõelda kas rõõmsaid, kurbi või ärevaid mõtteid.
Propper avastas, et ebajärjekindla käelisusega katsealused mitte ainult ei teatanud kohe laborisse sisenemisel negatiivsetest tunnetest, mis annab mõista, et keskkond mõjutas nende meeleolu koheselt, vaid olid ka palju varmamad teatama meeleolu muutumistest katse käigus. Paremakäelised osutusid meeleolumõjutuste suhtes paksunahalisemaks ning teatasid väiksematest tundekõikumistest.
„Käelisus võib anda märku sellest, kuidas on korraldatud inimese aju töö,“ väidab Propper. Ebajärjekindla käelisusega inimestel on suurem mõhnkeha (corpus callosum) — närvikiududest kommunikatsioonisild, mis ühendab kaht ajupoolkera. Propperi selgituse kohaselt võib ebajärjekindla käelisusega inimeste suurem emotsionaalne vastuvõtlikkus olla seletatav tihedama sideühendusega ajupoolkerade vahel.
Mõned uurijad on andnud mõista, et aju vasaku poolkera ülesannete hulka võib kuuluda tervikliku maailmapildi säilitamine, samas kui parem ajupoolkera toimib anomaaliadetektorina, andes vasemale poolkerale märku, kui on aeg andmeid ajakohastada. „Parem juurdepääs ajupiirkonnale, mis on seotud selliste asjade märkamisega, mis üldpilti ei sobitu, võib panna inimese kergemini meelt muutma,“ osutas Propper.
Propperi ja kolleegide tööd esitleti hiljuti rahvusvahelise neuropsühholoogiaseltsi koosolekul Bostonis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!