Mobiilisõnumeid saatvad kotkad oleks napilt venelaste teadusprojekti pankrotistanud

 (10)
Mobiilisõnumeid saatvad kotkad oleks napilt venelaste teadusprojekti pankrotistanud
StepikotkasFoto: Sumeet Moghe, Wikimedia Commons

Ilmselt teavad paljud, et rändlindude uurimiseks kasutatakse tänapäeval tihti GPS-seadmeid. Paljud meist aga ei tea, kuidas need seadmed täpselt töötavad. Venemaa teadlased said selle kohta aga kuluka õppetunni.

Nimelt uurisid Siberi teadlased 13 stepikotkast ning paigaldasid neile GPS-GSM jälgimisseadmed, mis võimaldavad täpselt välja selgitada, kus linnud viibinud on ning parajasti viibivad. Seadmed koguvad GPS-i abiga andmeid, salvestavad need enda sisemälusse ning mobiililevisse jõudes saadavad need SMS-iga teadlastele.

Nii võib seade päevas saata kuni neli lühisõnumit, kuid juhul kui mobiililevi ei ole, salvestab seadeldis sõnumid endasse ning ootab hetke, et need võrku saades teadlasteni toimetada. Just selles süsteemi omapäras teadlastele kulukaks saanud viga oligi.

Min - üks projektis osalenud stepikotkastest - otsustas näiteks valdava osa oma suvest veeta Kasahstanis. Mobiilileviga riigis aga ülemäära hästi ei ole ning seetõttu ei saanud teadlased esialgu Mini suvest suurt midagi teada. Selle kuu alguses jõudis lind aga jälle levisse, kuid seda mitte Kasahstanis, vaid hoopis Iraanis ning pommitas sealt teadlasi kõikide suve jooksul kogutud sõnumitega.

Seotud lood:

Kui Kasahstanis on sõnumite saatmine Venemaale üpris soodne ning teadlased olid seetõttu projektis selleks kavandanud 2 rublat (3 eurosenti) sõnumi kohta, siis Iraanis toimub sõnumite saatmine hoopis teistsuguse hinnakirja alusel. Iga SMS-i hinnaks sai seal hoopis 50 rubla (70 eurosenti). Kotka liikumise kohta käiv info tekitas seeläbi paari päevaga teadlastele 100 eurose arve.

Kui Mini näide on kõige äärmuslikum, siis ka teiste kotkaste liikumised kulgesid mööda ootamatuid trasse ning tekitasid oodatust suuremaid arveid. "Tõusvad kulud sõid kiiresti meie pisikese eelarve ära," kirjutasid teadlased projekti kodulehel.

Kus häda kõige suurem, seal aga abi kõige lähem. Teadlased korraldasid sotsiaalmeediavõrgustikus VKontakte korjanduse, mille tulemusel inimesed annetasid projekti kulude katmiseks ning teiste lindude rände uurimiseks üle 300 000 rubla ehk üle 4200 euro. Nii saadi ootamatute sõnumite kulud kaetud ning samas leiti ka lisavahendeid sarnaste projektide tulevikus jätkamiseks.

Teadlaste sõnul on stepikotkaste uurimine oluline, kuna tegemist on üha väheneva populatsiooniga. Lindude rände täpsem uurimine võimaldab kaardistada nende teekondi ning seal asuvaid võimalikke ohtusid. Nii on võimalik lindusid üle-Euraasialiselt edukamalt kaitsta ning nende populatsioon ka tulevikus säilitada.