Mobiilikõned Eestis: 25 aastat täis!

 (2)
Mobiiltelefoniga helistamine
Foto: Tanel Meos

Mobiiltelefonikõnedel täitub Eestis juubel: veerand sajandit täis!

Eesti esimese mobiilsidevõrgu avas Eesti-Soome-Rootsi ühisettevõte EMT (Eesti Mobiiltelefon). See juhtus veerandi sajandi eest, 1. juunil 1991.

EMT esimene mobiilivõrk põhines NMT 450 tehnoloogial ja enamik elanikke ei saanud või raatsinud endale mobiiltelefoni veel soetada.

Hinnad olid tollal üle mõistuse kallid, telefon maksis tänases vääringus ca 1500 eurot, keskmine kuupalk jäi ca 10 euro kanti. Helistamisega sama lugu: mõne minuti pikkune mobiilikõne võis maksta keskmise kuupalga.

Mobiiliajastu algus oli seega üsna tagasihoidlik. 1991. a lõpus kasutas EMT teenuseid 150 klienti. Tulevikuprognoos oli tagasihoidlik: hinnati, et Eestis võiks olla kuni ca 6500 mobiilikasutajat.

Nagu mitmete maailma muutnud tehnoloogiate puhul varem, alahinnati ka 1990ndate alguses mobiilivaldkonna potentsiaali tublisti.

Areng osutus siiski kiireks. EMT hakkas 1993. aastal arendama juba uuel GSM tehnoloogial mobiilsidevõrku ning avas augustis esimesed vastavad tugijaamad.

GSM lepingu saamine polnud aga sugugi lihtne: nõutav oli pangagarantii või püsiv ettemaks summas 5000 krooni.

1995. a omas EMT juba päris korralikku GSM võrku; aasta lõpus nauditi kvaliteetset leviala kõigis maakonnakeskustes ja tähtsamatel maanteedel.

1995. aasta juulis lisandus mobiilikõnedele nüüdseks tavaline lahendus: SMS-sõnumite saatmine. EMT kasutas alguses nende edastamiseks Soome võrgu (Sonera) SMS-keskust.

Seotud lood:

1996. aastal liitus EMT-ga saja tuhandes klient.

1999. aastal sai mobiiliga Eestis ostma hakata Coca-Colat ning sellest kirjutas ka Baltic Times. Kahjuks projektil siiski väga pikka iga polnud. Tegelikult oli sarnaseid teenusekatsetusi rohkem.

Aastal 2000. alustas Eestis tegevist WAP teenus, mis võimaldas mobiiliga interneti teel uudiseid lugeda, pileteid broneerida, ilmateadet vaadata jm. See oli siis esimene katse mobiilikasutajatele internetiteenust pakkuda.

Praegu on Eestis saadaval vaid üks mobiiltelefonimudel, mis võimaldab WAP-teenuste kasutamist: Nokia 7110. See maksab umbes 7000 krooni. Kokku on neid telefone Eestis müüdud kahesaja ringis, kirjutas Äripäev 2000. a jaanuaris.

Aasta 2000 oli üldse märgilise tähendusega. EMT korraldas mobiilimaailmas revolutsiooni, mis on tähtis siiani: autosid sai mobiili abil parkima panna. Samal aastal tehti algust ka mobiilse positsioneerimisega, mis aitab 112 hädaabil eksinud hädasolijaid kiiremini leida.

2001. aastal muutus mobiilne internet juba oluliselt kiiremaks; juulis avati Eestis GPRS andmeside kiirusega kuni 53 kbit/s.

See muutis mobiiliga veebikasutamise mõistlikuks, sest enam ei tulnud maksta kõneminuti eest, mil lihtsalt ekraanilt infot ekraanilt lugesid.

Tänapäevaks nii tavaliseks saanud piltide tegemine ja saatmine teistele mobiiliomanikele sündis Eestis aastal 2003, kui saabus MMS-i teenus (multimeediasõnum). Esialgu oli ainult keeruline leida sõpru-tuttavaid, kellele võimalik MMSi saata.

2004. a suvel hakkasid mobiilse interneti kiirused juba metsikult kasvama. Käivitus esimene EDGE võrk, mis võimaldas kiirusi kuni 236 kbit/s.

2003. aasta oktoobris avas EMT uudse 3G testvõrgu, mis tähendas, et telefonis sai hakata ka liikuvat pilti vaatama. Järgmisel suvel vuhises mobiilne internet juba kiirusel 3,6 Mbit/s. 2005. a aastal kattis 3G võrk juba tervet Eestit.

2007. aastal käivitus Eestis maailmas uudne Mobiil-ID. Mujal riikides on see jätkuvalt ulmeline teenus, sest kuidas saab isikutunnistus mobiilis olla ja kuidas on võimalik, et mobiiliga saab anda nii allkirju, teha pangaülekandeid kui ka hääletada valimistel?!

Järgnevatel aastatel liikusid mobiilse andmeside kiirused aina ülespoole. 2010. aastal avas EMT oma ülikiire 4G mobiilse interneti võrgu, kus kiirused ulatusid juba 100 megabitini sekundis (Mbit/s). EMT 4G võrguga sai Eesti kaetud 2013. aastaks.

2014. aastal sai tänu kiirele 4G võrgule teleteenust ja muud meelelahutust nautima hakata kasvõi metsas kännu otsas. EMT ja Elion tõid ühiselt klientide nutiseadmetesse minuTV teenuse, samal suvel jõudis Eesti turule muusikateenus Spotify.

2016. aastal jõudis Telia interneti- ja TV-teenus õhu teel kõikjale sinna, kuhu kaabel ei ulatunud – turule jõudis 4G põhine Koduinternet.

Loe veel

Samuti jõudis turule Telia rändlusteenus, millega saab Baltimaade ja Skandinaavia riikides helistada, SMS-ida ja mobiilset internetti kasutada koduvõrgu hindadega.

2016. aasta alguseks on Telial enam kui 863 000 mobiilside klienti, kellest enam kui 291 000 on aktiivsed mobiilse interneti kasutajad.