Mittepruunistuvad õunad trügivad turule
Õunasordi turundusnimega Arctic genoomis on pruunistumist tingivate ensüümide eest vastutavad geenid välja lülitatud, vahendab The Daily Mail.
Ettevõte nimega Okanagan Specialty Fruits väitel võib uut tüüpi sort suurendada õuna kui suupiste ja salatilisandi läbimüüki suurendada, kärpides samas kulusid.
„Need puud näevad välja täpselt samasugused ja kasvavad samamoodi nagu õunapuud, ning kannavad vilju, mis näevad välja nagu teisedki õunad, aga kui neid lõigata, siis ei tõmbu nad pruuniks,” ütleb ettevõtte president Neal Carter. “Sellisest omadusest tõuseb tulu, mis on arusaadav praktiliselt igaühele.”
Seni on USA põllumajandusministeeriumi loomse ja taimse tervise inspektsiooniteenistus läbi vaadanud umbes saja geneetiliselt konstrueeritud või modifitseeritud kultuurliigi taotlused.
Kõige suuremat tähelepanu on pälvinud taimed, mis on muundatud taluma teatud umbrohutõrjevahendeid, ent inspektsioon on heaks kiitnud näiteks ka aeglasemalt valmivad tomatid — tegemist on esimese geneetiliselt modifitseeritud liigiga, mis USA-s aastal 1992 viljelusloa sai — ning ühe konkreetse viiruse suhtes resistentse ploomiliigi. Esmakordselt on esitatud taotlus õuntele.
Volituse saamine võib aega võtta aastaid, ning pole selge, kas õunad ka pärast valitsuse inspektsiooni läbimist üldist heakskiitu leiavad.
„„Geneetiliselt modifitseeritud“ — meie tööstusharus ei ole see hea kõlaga sõnapaar,” osutab USA turu jaoks rohkem kui poole õunasaagist kasvatava Washingtoni osariigi õunakomisjoni esimees Todd Fryhover.
Fryhover avaldas muret seoses üksteise lähistele istutatud tavaliste puude ja geneetiliselt modifitseeritud sordi risttolmlemisega. Samuti ilmutas ta kahtlust, kas Arctic-sordi õunad müüksid piisavalt edukalt, et teha tasa 10 000 kuni 20 000 dollari suuruseid ümberistutuskulutusi ühe aakri kohta.
Carter märgib, et aednikud istutavad viljapuuaedu kogu aeg ümber ning et ettevõtte nägemuse kohaselt hakkaksid suurkasvatajad õunu kultiveerima suurtel piiritletud aladel, mis kahandaks risttolmlemise tõenäosuse miinimumini.
Carter on kindel, et nende ettevõtte puuvili pole keskkonnaohtlik ning on selle tõestuseks juba USA põllumajandusministeeriumile ning toidu- ja ravimiametile FDA esitanud vastavad dokumendid.
„Mõnedele ei meeldi see lihtsalt sellepärast, mis see on,” ütleb ta. „Lõppude lõpuks on aga kahtlemata tegu suurepärase tootega ning inimesed saavad kindlasti aru, et sellise tulemuseni jõudmiseks rakendatud protsess rajaneb täiesti pädeval teadusel.”
USA toiduohutuskeskuse CFS täitevjuht Andrew Kimbrell kommenteerib: „Teadlased on väitnud, et lülitavad lihtsalt ühe omaduse välja, aga see lüliti on seotud järgmise lülitiga ja see omakorda järgmisega. Looduses ei ole võimalik teha lihtsalt üht asja. Meeldiv on nii mõelda, aga asjad lihtsalt ei käi niimoodi.”
Samuti osutab ta, et õunte mittepruunistumisest, mis võimaldab müüa õunu, mis on vanemad kui välja paistavad, näib olevat kasu pigem õunakasvatajaile ja -transportijatele kui tarbijaile.
„Botox-õun ei ole toode, mida inimesed ihkaksid,” rõhutab Kimbrell. „Mina ennustan põrumist.”
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
