MIT-i insenerid leiutasid päikesepatarei, mis on nii õhuke, et ei purusta seebimulligi

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi MIT teadlased on välja töötanud üliõhukesed ja -painduvad fotoelemendid, mis võiksid leida rakendust mitmes tööstusvaldkonnas. MIT-i töörühm lisas, et nende elemendi võib kanda seebimulli pinnale ilma, et mull lõhkeks. Tänu elementide kergusele ja väikesele paksusele on tegemist olulise läbimurdega taastuvenergiasektori jaoks.

MIT-i uurija ja töö üks autoreid Vladimir Bulović märkis, et fotoelemendid on nii kerged, et näiteks rõivastele või märkmikukaanele kinnitatuna jäävad need praktiliselt märkamatuteks. Ta lisas, et esialgu on siiski tegemist vaid kontseptsiooni võimalikkust kinnitava lahendusega.

MIT-i töörühm loodab lähitulevikus uudse tehnika arendamist jätkata, vahendab PerfScience.

Sedavõrd kerge ja õhukese elemendi loomiseks kasutasid uurijad väga eriliste omadustega substraati ja kaitsekihi-materjali.

Bulovići osutusel õnnestus neil element ja substraat „kokku kasvatada“ viisil, mis välistab saastumise tolmu ja muude soovimatute osakestega. Nii kattekihi kui ka substraadi juures kasutati muu hulgas polümeeri, mida nimetatakse parüleeniks.

Lisaks kasutasid uurijad peamise valgustneelava kihi valmistamiseks orgaanilist materjali, mida nimetatakse dibutüülftalaadiks (lüh DBP). Katseid viidi läbi vaakuumkambris, kasutamata täiendavaid lahusteid või muid kemikaale. Valmistamisprotsess toimub toatemperatuuril.

Üliõhukese materjalikihi saamiseks kasutati aurustamis-sadestamistehnikat (ingl vapour deposition); seejärel „kasvatati“ elemendid substraadiga kokku. Uurijad kinnitasid, et vaakuumipõhist sadestamist saab kasutada päikeseelemendi-kihtide kandmiseks suvalisele materjalile, näiteks tekstiilile, paberile või isegi seebimullile.

Enne, kui alustada saab suurtootmist, on siiski vaja läbi viia täiendavaid uuringuid.