11. Novembril möödunud aastal registreeriti meile teadaoleva ajaloo suurim merealune vulkaaniline sündmus. Teaduslikult kinnitatud see fakt küll veel ei ole, aga kõige tõenäolisem põhjus on vulkaanipurse ja topograafilised uuringud kinnitavad seda arvamust.

Inimesed seda värinat küll ei tundnud ja mõned mõõteseadmed ka mitte, kuid uurijad märkasid, et Madagaskari Mayotte saarest mitte väga kaugel on “miskit teoksil.” Isegi meteoriiditabamus käis spekulatsioonina läbi.

Mürinad ja värinad olid imelikult aeglased, kuid need kandusid maakoores edasi praktiliselt üle kogu planeedi. Üsna pea sai selgeks, et põhisündmus toimub Madagaskari lähistel ja mõned asjatundjad võrdlesid toimuvat magmakambri lae kokku kukkumisega.

Nüüd on teadlased leidnud toimunule võimaliku seletuse ja nagu selgub, see on tõepoolest midagi suurt, kirjutas National Geographic.

Laiem plaan uuest vulkaanist Mayotte saare lähistel

Teadlased väidavad, et maa värisemise põhjustas uue veealuse vulkaani sünd. Umbes 50 km kaugusel Mayotte saare idarannikust asub kolme kilomeetri sügavusel merepõhjas uus vulkaan, mis on ca 4 km läbimõõduga ja peaaegu ühe kilomeetri kõrgune.

Topograafiline pilt näitab selgelt vulkaanikujulist moodustist ja sellest väljuvat sammast

Need tähelepanekud on veel esialgsed, lahtisi küsimusi on palju ja teaduslikest faktidest on vara rääkida, kuid mõõtmistulemused ja tähelepanekud on kahtlemata põnevad. Midagi seal merepõhjas on.

Ja mitte ainult ei ole, vaid "see" tegutseb ikka veel. Topograafia näitab vulkaani kujulist moodustist merepõhjas ning sellest tõusvat “mingi vedeliku” sammast. See vedeliku sammas on umbes kaks kilomeetrit kõrge, kuid ei ulatu veepinnale.

Mis ainega on tegemist, ei ole veel teada. Samuti ei ole selge, kas tegemist on täiesti uue vulkaaniga või vana vulkaani kohale tekkinud uue moodustisega. Ka ei ole lõpuni selge selle vulkaani ja maavärinate seos.

Piirkonnas toimub muudki imelikku ning seoseid äsja avastatud “moodustise” ja sellest erituva “vedelikusambaga” on lihtne näha.

Mayotte saarel on viimase aasta jooksul registreeritud üle 1800 maavärina magnituudiga üle 3,5 ning saare idarannik vajub allapoole kiirusega üks sentimeeter kuus.

Samuti kerkib piirkonnas pinnale imelikke surnud kalu, mis tõenäoliselt on sügavustes toimuva eest põgenenud süvamerekalad, mis jää madalamas vees surevad.