Miski, millest me pääsesime: Hitleri hiigelpealinn Welthauptstadt Germania

 (118)
Miski, millest me pääsesime: Hitleri hiigelpealinn Welthauptstadt Germania
Wikimedia commons

Isegi kui Teine maailmasõda poleks lõppenud Berliini põhjaliku purustamisega, oleks hävitustöö peagi pihta hakanud. Nimelt kavatses Hitler ehitada senise linna sisse hiiglasliku maailmapealinna Germania.

Nagu enamikul diktaatoritest, käis ka Adolf Hitleril suurusehullustus peal, ühe osana oleks tema tuju järgi ümber ehitatud terve Berliin, ikka nii, et vana linn maha ja uus linn peale. Kõik see, mida me ka NSV Liidu ja väga paljude pärast Teist maailmasõda valitsenud diktatuuride puhul korduvalt näinud oleme. Taustal oli kahtlematult ka Hitleri kadedus Pariisi Champs-Élysées' peale.

Suurehitiste asukohta praegusel Berliini kaardil näeb siit.

Seotud lood:

Juba nimi Welthauptstadt Germania oleks pidanud alistatud rahvastele näitama nende rassilist allajäämust germaanlaste kõrval. Füürerile endale oleks ehitatud hiigelpalee, mille kõrvale oleks mahtunud ka pisike riigipäevahoone, aga terve rida ametkondi oleks saanud endale hiigelhooned. 120 meetri laiust ja 50 kilomeetri pikkust paraadpuiesteed oleks ehtinud Hitleri enda kavandatud triumifikaar.

Natside ihuarhitekti Albert Speeri kavandatuna toodi suurprojekt avalikkuse ette 1937. aastal, ja ehitustega oleks pidanud valmis saama aastaks 1950. Osa ehitustega oli küll ka juba alustatud, aga hiigelplaan seiskus aastaks 1943.

Nimelt osutus Hitler saamatuks maailmavallutajaks, et mingit triumfikaart väärida, sõda rikkus kõik tema hiigelplaanid ära ja selle asemel leidis ta seni kehtivatel andmetel 1945. aastal ise otsa punkris samasse projekti kuulunud uue riigikantslerihoone all.