Mis tolku on õllest?
Briti teadlased korraldasid uuringu 2500 nais- ja meessoost õllesõbraga vanuses 25 kuni 64 eluaastat. Nimetatud Tšehhis teostatud uuring püüdis leida selgust eelarvamuses, et õllejoojad on tüsedamad kui alkoholi mittetarbijad või veinijoojad. Uuringu tulemused näitasid, et meeste puhul puudub seos tarbitud õlle koguse ja kehakaalu vahel. Naiste puhul täheldati õllejoojatel isegi mõningast kehakaalu alanemist.
Õlu leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine, mis reguleerivad närvisüsteemi ainevahetust, säilitavad naha elastsuse ning aitavad kaasa punavereliblede sünteesile. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 300 - 500 milliliitrist õllest. Vastupidiselt laialtlevinud müüdile on õlu üsna madala kalorsusega jook, milles on umbes sama palju kaloreid kui võrreldavas koguses piimas ja mahlas, aga oluliselt vähem kui veinis või veelgi kangemates alkohoolsetes jookides.
Palju on alkoholi mõju uuritud südamele, vererõhule, luudele, vähi-ja ja diabeedihaiguste tekitajatele. Oluline on siinkohal märkida, et tulemuste mõõtmisel ja järelduste tegemisel on lähtutud asjaolust, et päevane alkoholitarbimise kogus ei ole suurem kui üks-kaks klaasi.
Viimast arvesse võttes on uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholitarbimine võib osadel inimestel aidata ennetada südamehaigusi, insulti ja suhkruhaigust. Siinkohal eristavad teadlased heleda ja tumeda õlle mõju, pidades südamele ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel viimase mõju suuremaks. Uuringud on näidanud, et mõõdukas õllejoomine võib kasulikku mõju avaldada just keskeas naisterahvastele luuhõrenemise vältimiseks. Naisterahvad, kes söövad kaltsiumirohket toitu ja joovad aegajalt väikestes kogustes õlut seisavad harvem silmitsi luuhõrenemisega kui teised nende eakaaslased.
On samuti selge, et õlu on alkohoolne jook ja selle liigtarbimine ei ole inimese tervisele kasulik, vaid võib sellisena olla erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.
Enn Kärblane on Saku Õlletehase peaõllemeister.
