Nii jabur kui see ka pole, soovivad prügisse uppuvad inimesed sisimas olla täiuslikud ning kardavad teha valesid otsuseid. Sellist mõtteviisi pidasid psühhiaatrid varem obsessiiv-kompulsiivse häirega seotuks, vahendab Novaator.

Kuid uuemad uurimused näitavad, et asjade kogumine on iseseisev haigusseisund. Selle kinnitamiseks uuris David Tolin 43 rämpsukoguja ajuaktiivsust. Tolin palus katsealustel tuua kodust kaasa hunniku reklaamvoldikuid ning ajalehti.

Uurija pildistas neid ja tegi fotod ka oma uurimislaborile kuuluvast rämpsust. Ta näitas pilte katsealustele. Enne iga foto nägemist said inimesed teada, kas paberipraht kuulus neile või mitte. Seejärel pidid nad otsustama, kas uurija viskab paberid ära või annab neile tagasi.

Samal ajal jälgis teadlane inimeste ajus toimuvat funktsionaalse magnetresonantskuvamise abil. Võrdluseks tegi ta sama katse ka tervete inimeste ja obsessiiv-kompulsiivse häire all kannatajatega. Ootuspäraselt hoidsid rämpsukogujad suurema osa kasutust paberihunnikust alles. Samuti tundsid nad otsuste tegemise ajal ärevust ja kurbust.