Mis toimub 2010. aastal ravimitööstuses?
Ravimi väljatöötanud farmaatsiafirma võtab oma ravimile reeglina patendi ning omab seega ainuõigust seda teatud kaubamärgi all müüa. Sellised patendid aeguvad mingi aja jooksul, mille järel võivad kõik ravimitootjad vastavat ravimit turustama hakata. Sellist mitte kellelegi eksklusiivselt kuuluvat ravimit nimetatakse geneeriliseks. Teda ei müüda enam teatud kindla kaubamärgi all, olulisem on hoopis keemiline toimeaine ning sama toimega ravimile võib iga tootja oma nime välja mõelda, vahendab Novaator.
Seega siis võib peagi Lipitori asemele tulla terve rida sama toimega, kuid teiste nimedega ravimeid. Lipitori esmatootja Pfizer ei oma peagi enam ainuõigust tema müümiseks. Erinevates riikides aeguvad patendid küll eri aastatel. Lipitori näide on siin asjakohane eelkõige seetõttu, et tegemist on läbi aegade kõige edukama ravimist rahalehmaga, mille käive oli 2006. aastal 13,6 miljardit dollarit. Lipitori ülesanne on vere kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmine.
Pfizer pole ainus suurtest farmaatsiafirmadest, kes tulude vähenemisega silmitsi seisavad. Aastaks 2016. vähenevad nende käibed geneeriliste ravimite turule tuleku tõttu kokku eeldatavalt umbes 140 miljardi dollari võrra. Hea uudis tarbijale on, et vähemalt järgmise kümne aasta jooksul peaksid retseptiravimite hinnad tõenäoliselt langema.
Huvitavaks trendiks ravimitööstuses on ka uute apteegiletile jõudvate ravimite arvu vähenemine. USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) andis aastatel 1996-2001 heakskiidu keskmiselt 35 uuele ravimile aastas. Ajavahemikus 2002-2007 aga ainult 22 ravimile. Vähenemine on ilmselt vähemalt osaliselt seotud Vioxxi nimelise ravimi ümber lahvatanud skandaaliga. FDA andis ravimile heakskiidu, kuid 2004. aastal tuli valuvaigistav ravim siiski müügilt kõrvaldada, sest 139 000 ravimit võtnud inimest olid saanud infarkti.
Ravimitööstus on kahtlemata suur äri, kuid mitte ilma kasutegurita inimkonnale. Osa eksperte kardavad, et sissetulekute vähenemine jätab ravimitootjatele vähem vahendeid uute ravimite väljatöötamisse investeerimiseks, mis võib muu hulgas pidurdada ka senist inimese keskmise eluea pikenemistempot.
Pikemas perspektiivis oleme ehk jõudnud ajastu koidikule, kus suured ravimifirmad ei saa keskenduda suhteliselt lihtsakoeliste ravimite väljatöötamisele, mille ülesandeks on valu vaigistamine, depressiooniga võitlemine või kolesteroolitaseme alandamine. Selle asemele astuvad tõenäoliselt uue põlvkonna kompleksravimid, mis täidavad mitut ülesannet korraga, mille hulgas saavad tõenäoliselt olema ühiskonda kõige rängemalt vaevavad terviseprobleemid nagu rasvumine, vähk ja mitmesugused närvisüsteemiga seotud häired.
