Mis põhjustas ohvriterohke maavärina Itaalias?

 (23)
Mis põhjustas ohvriterohke maavärina Itaalias?
AFP/Scanpix

Esmaspäeva varajastel hommikutundidel Kesk-Itaaliat tabanud 6,3-magnituudise maavärina taga on komplitseeritud geoloogiline lugu.

Kohaliku aja järgi kell 3.32 end ilmutanud värina epitsenter asus keskaegse L'Aquila linna lähistel, umbes 110 km Roomast kirdes. Maapinna vapped on tapnud arvatavalt mitusada inimest, haavanud tuhandeid ja jätnud veelgi rohkem inimesi koduta. Maavärin oli viimase kolme aastakümne surmavaim Itaalias, vahendab LiveScience.

Maavärina põhjuseks oli loode-kagu-suunaline maakoorelõhe, mis jookseb läbi Apenniinide - lõunas asuvast Taranto lahest kuni Põhja-Itaalia Po jõe oruni ulatuva mäestiku.

Selles piirkonnas toimub palju aktiivseid tektoonilisi protsesse. Aadria mikrolaam surutakse idast läände Apenniinide alla, samal ajal kui toimub Euraasia ja Aafrika mandrilaama kokkupõrge, mille otseseks tulemuseks on Alpide teke.

"See on äärmiselt keeruline piirkond," nendib USA geoloogiauuringute keskuse USGS seismoloog Stuart Sipkin.

Tänavune katastroof pole esimene maavärin selles piirkonnas. USGS andmeil toimus 6,0-palline värin 1997. aastal L'Aquila epitsentrist 85 km põhja-loode pool, surmates 11 ja haavates üle 100 inimese ning hävitades umbes 80 000 kodu Marche ja Umbria maakondades.

Paar maavärinat ilmnesid kolm ja viis tundi enne eilset intsidenti Itaalias. Sellised eelvärinad pole eriti ebatavalised. "Eelvärinaid kahtlemata esineb," selgitas Sipkin. "Need pole küll väga sagedased, aga ka mitte eriti haruldased."

Aga ehkki neid on varemgi täheldatud, ei ole need "eriti täpne näitaja, et saabumas on suurem maavärin," ütleb Sipkin. Dokumenteeritult on eelvärinaid edukalt kasutatud suurema maavärina ennustamiseks vaid ühel korral - Hiinas 1970. aastatel -, ning selgi puhul oli tegemist püsivalt ägenevate ja sagenevate "hoiatustega".

L'Aquila värina eelvapustused ei näinud millegi poolest välja erinevad antud piirkonna "seismoloogilisest taustmürast", tunnistab Sipkin. Tema sõnul on tõenäoline, et enamik kahjustatud hooneid olid vanad, kuid lisas, et see, kui palju kahju maavärin tekitab, sõltub sellest, kui lähedal inimeste elupaikadele see ennast ilmutab.

Uudisteagentuuri AP andmetel varises maaväringu tagajärjel muu hulgas kokku 13. sajandist pärineva Santa Maria di Collemaggio kiriku üks müür. Sama saatus tabas ka renessansiaegse San Bernadino kiriku kellatorni linna ajaloolises keskuses.

Vaata videost, kuidas läksid öised päästetööd!