Mis põhjustas laastava maavärina Haitil?
Haiti maavärin ilmnes Haitit läbiva, Kariibi ja Põhja-Ameerika mandrilaamade piiril asuva maakoorelõhe juures. Mandrilaamad ehk tektoonilised plaadid on kivised tahvlid, mis katavad planeeti ja sobituvad omavahel servapidi kokku nagu piltmõistatuse killud. Mainitud kaks laama hõõrduvad pidevalt vastastikku, umbes 20 mm aastas, kusjuures Kariibi laam liigub Põhja-Ameerika laama suhtes ida poole.
“Kakskümmend millimeetrit aastas on libisemise määrana väga väike, ning kindlasti polnud seda värin, mida inimesed tundsid,” ütleb USA maateadusagentuuri USGS ja riikliku maavärinateabe-keskuse NEIC geofüüsik Carrieann Bedwell.
Pigem tundsid nad energia vallandumist Enriquillo-Plaintain Gardeni maakoorelõhede süsteemist. “Murrangujoone kumbki serv möödus teisest ida-lääne suunal. See põhjustaski energia vallandumise ja Haiti maavärinad,” ütleb Bedwell.
Seekordse värina kõrge magnituud üllatas teadlasi, sest antud murrangutsoonis pole viimastel kümnenditel tõsiseltvõetavaid tõukeid esinenud. Küll aga on lõhet seostatud mõnede kopsakate ajalooliste vapustustega aastatel 1860, 1770, 1761, 1751, 1684, 1673 ja 1618, ehkki taolised seoseid ei ole USGS-i andmetel faktilist kinnitust leidnud.
Kui haruldane oli Haiti maavärin?
Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda, et neid sealkandis üldse ei esineks.
Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil.
Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma. Äsjase värina ohvrite arv kujuneb tõenäoliselt väga palju suuremaks, kuna maa värises tihedalt asustatud paigas.
Miks oli Haiti maavärin nii ränk?
Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski intensiivsus.
“Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest, kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas,” räägib Bedwell. “Mägises ja kaljuses kandis pole tugevad värinad nii tüüpilised kui ohtrate settekivimitega ja vähem kaljustes piirkondades, kus maapind on värisemisaltim. Haiti on pigem settekivimi-piirkond, mis tähendab, et sealsed geoloogilised tingimused soosivad kõvemini raputavaid värinaid.”
Oluline on ka sügavus — Haiti värina läte asus 10 kilomeetrit allpool maapinda.
“Haiti seekordne maavärin toimus väga madalal, mis tähendab, et energia vallandus pinnale väga lähedal. Ka see on üks asjaoludest, mis põhjustasid väga tormilisi maapinnakõikumisi,” nendib Bedwell. “Kui värin saab alguse väga sügaval, peab vallanduv energia enne maapinnale jõudmist läbima suure lõigu maakoort, mis võib maapinnavärinaid vastaval määral pärssida.”
USGS-i mitteametlik aruanne annab mõista, et värinad vältasid 35 sekundist ühe minutini, osutab Bedwell. “See on maapinna värisemiseks üsna pikk aeg.”
Kui infrastruktuur juhtub olema kipakas ning pole spetsiaalselt konstrueeritud värinaid taluma, võivad kõik efektid veelgi võimenduda. “Paraku on Haiti majandus vaesevõitu ja neil puudub maavärinakindlate ehitiste rajamise kogemus ja tava, mistõttu võivad käesoleva värina kahjustused osutuda väga tõsisteks ja laiaulatuslikeks,” tunnistab USGS-i maavärinaohtude programmi koordinaatori abi Michael Blanpeid.
Tõenäoliselt samalaadset mõju võis täheldada Hiinas Sichuani provintsi tabanud ning kümneid tuhandeid elusid röövinud 7,9-magnituudise maavärina juures. Maavärina-insenerid oletasid, et kuivatatud savitellistest ja mördist rajatised ja hooned, mida polnud tõenäoliselt terasega sarrustatud, nagu ehituskoodeks ette näeb, suurendasid maavärinast tulenevaid kahjusid, seda eriti maapiirkondades.
Milline oli ohvriterohkeim maavärin ajaloos?
Ehkki Haitil hukkunute arvu pole veel teada, hinnatakse ajaloo surmavaimaks 1556. aastal Hiina Shaanxi provintsi tabanud maavärinat, milles hukkus umbes 830 000 inimest.
