Mis on praktiline intelligents?

Juba üle saja aasta on maailmas inimeste arukust mõõdetud intelligentsitestidega, tihti on aga ilmenud, et kõige paremini ei lähe elus sugugi nendel, kelle intelligentsuskvoot ehk IQ on kõige kõrgem; nüüd on üks ameerika teadlane edukusele elus välja pakkunud uue selgituse.

Elu on näidanud, et kõige paremini ei jõua elus alati edasi mitte need, kel kooli lõputunnistusel hinded kõige paremad või kes saavutavad kõige kõrgema tulemuse intelligentsitestidel. Nende testidega on inimeste arukust mõõdetud juba üle saja aasta. Testi tulemus on tuntuks saanud kui intelligentsikvoot ehk selle ingliskeelne lühend IQ. IQ testidega saab aga inimese edukust tema töös ette ennustada üksnes kuni 25 protsendi ulatuses.

Kümmekond aastat tagasi võeti inimese võimekuse hindamisel kasutusele veel üks teinegi näitaja, emotsionaalse intelligentsi kvoot ehk EQ. See kvoot näitab inimese oskust pettumustega toime tulla, hetkesoovidest ja tujudest üle olla, kuid ka oskust teisi inimesi mõista ja neid õigesti kohelda.

Emotsionaalse intelligentsiga osutus küll võimalikuks selgitada nii mõnegi suhteliselt madala IQ omaniku edukust tegelikus elus, kuid mõistatus jäi püsima. Mitte kõiki tegeliku elu probleeme ei saa lahendada akadeemilise tarkuse või sotsiaalse osavuse abil.

Nüüd pakub üks maailma juhtivaid intelligentsieksperte, USA Yale’ i ülikooli professor Robert Sternberg inimeste edukusele üht täiesti uutmoodi seletust. Tema äsjaavaldatud uurimusest selgub, et mõistatuse lahendus on senituntuist erinev intelligentsitüüp, praktiline intelligents.

Oma uurimust alustades ei lähtunud professor Sternberg mitte küsimusest, mis on intelligents ning kas selle olemasolu ennustab edu elus? Professor alustas hoopis küsides, mis on edukate inimeste puhul teistmoodi?

Kui akadeemiliste testide puhul on küsimusele tavaliselt vaid üks õige vastus, siis professor Sternberg eeldas, et igale tegelikus elus esinevale probleemile on mitu lahendust ehk õiget vastust. Õigete lahenduste leidmine ongi inimese praktilise intelligentsi näitaja. Lahenduste leidmiseks vajalikud teadmised on kogutud elu ja töö käigus ning tihti ei oska inimene neid isegi artikuleerida.

Sellepärast on praktilist intelligentsi otseselt ka võimatu õpetada. Selle olemus väljendub mitte faktide teadmises, vaid asjade õigesti tegemises kogemuste põhjal. Kogemusi aga saab omandada, kui jälgida kellegi edukat tegevust. Seda teati muidugi juba keskajal, kui elukutset omandati meistri juures õpipoisiks olles.

Professor Sternbergi praktilise intelligentsi teooria kohaselt ei ole koolitunnistuse või testitulemuste põhjal võimalik ennustada, kui edukalt keegi oma tööga hakkama saab. Tööoskuste omandamisel aga on käsiraamatutest ja loengutest tähtsam oma töös edu saavutanud inimese käest õppimine. Praktilist intelligentsi saab omandada vaid praktika kaudu.